Legislator Giurisprudenza & Legislazione
106032015022 EE

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seadus — RT I, 2015, 22

1 Articoli / Disposizioni · Estonia
Apri la fonte ufficiale Versione Markdown leggibile dalle macchine (.md)

Testo normativo (1 Articoli)

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seadus — RT I, 2015, 22

Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 251 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Jälitustoimingute suhtes, mille loa tähtaeg lõppes enne 2013. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 12613 lõigetes 1–5 sätestatut käesoleva paragrahvi lõigetes 3–8 nimetatud juhtudel ja erisusi arvestades.”; 2) paragrahvi 251 täiendatakse lõigetega 3–8 järgmises sõnastuses: „(3) Alates 2004. aasta 1. juulist antud eeluurimiskohtuniku loa alusel tehtud jälitustoimingute puhul, mille loa tähtaeg lõppes enne 2013. aasta 1. jaanuari, kontrollitakse jälitustoimingust teavitamata jätmise aluse esinemist juhul, kui vastav kriminaalasi ei ole saadetud süüdistusakti või kokkuleppega kohtu menetlusse. (4) Jälitusasutus kontrollib kriminaalmenetluse seadustiku § 12613 lõikes 2 nimetatud jälitustoimingust teavitamata jätmise aluse olemasolu isiku puhul, kelle suhtes jälitustoiming tehti, ning jälitustoimikus selgelt tuvastatava isiku puhul, kelle perekonna- või eraelu puutumatust on jälitustoiminguga oluliselt riivatud. Prokuratuuris asuvate jälitustoimikute puhul võib käesolevas lõikes sätestatud kontrolli teha ka prokuratuur. (5) Kui teavitamata jätmise alused on ära langenud, teavitab jälitusasutus isikut jälitustoimingust viivitamata. (6) Kui jälitustoimingust teavitamata jätmise alus ei ole ära langenud, taotleb prokuratuur eeluurimiskohtunikult loa teavitamata jätmise tähtaja pikendamiseks. Eeluurimiskohtunik annab määrusega loa isiku teavitamata jätmiseks või keeldub loa andmisest. Isiku teavitamata jätmisel märgitakse määruses, kas teavitamata jätmine on tähtajatu või tähtajaline. Tähtajalise teavitamata jätmise korral märgitakse tähtaeg, mille jooksul jäetakse isik teavitamata. Teavitamata jätmise pikendamisest keeldumise korral teavitab jälitusasutus isikut jälitustoimingust viivitamata. (7) Isiku teavitamisel tema suhtes tehtud jälitustoimingust tuleb talle selgitada ka edasikaebamise korda. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–7 nimetatud kohustused tuleb täita hiljemalt 2018. aasta 31. detsembriks.”.

Ti chiedi come si applica questa disposizione alla tua fattispecie?

Analizza questa norma insieme alla giurisprudenza, ai commentari e alle disposizioni correlate in Legislator AI.

Apri in Legislator →