Court convicted defendant of child support evasion and assault, imposing combined prison sentence converted to community service.

Kriminaalasi nr 1-08-3222

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

02.juunil 2008.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho ringkonnaprokurör Raul Heido kaitsja Rainer Objartel arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav F.T, isikukood XXX, elukoht: XXXXXXXXXX X-X kriminaalkorras karistatud 2-l korral, väärteokorras karistatud, tõkendit ei ole kohaldatud, süüdistuses KarS § 121; § 169 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s:

Süüdistus

F.T süüdistatakse selles, et tema lapsevanemana on alates 22.maist 2001.a kuni 30.septembrini 2007.a kuritahtlikult kõrvalehoidunud Põlva Maakohtu 22.mai 2001.a otsusega nr 2-

101/2001 L.P. kasuks väljamõistetud igakuise elatusraha 800 krooni kuus, kuid mitte vähem kui veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, lapse R.P. ülalpidamiseks. Elatusraha võlg seisuga 30.september 2007.a on 52 499 krooni.

Sellega pani F.T toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest.

Veel süüdistatakse F.T selles, et tema

- 10.septembril 2006.a kella 23.00 paiku Tallinnas X korteris tüli käigus lõi A.I. ühel korral lahtise käega vastu nägu;

-

- 15.septembril 2006.a kella 02.15 paiku Tallinnas X korteris lõi R.K. ühel korral rusikaga näo piirkonda ja korduvalt rusikatega keha piirkonda, tekitades oma käitumisega kannatanule füüsilist valu.

Sellega pani F.T toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, löömise, peksmise.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 121 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale F.T-le karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 169 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale F.T-le karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista F.T-le liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1aasta vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada F.T-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.juuni 2002.a kohtuotsusega nr 1-225/2002 mõistetud karistuse 5 kuud vangistust ärakandmata osa võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada F.T-le mõistetud 1 aasta 5 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 1030 tundi ning mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 2 aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et avaldatud kokkuleppe sisu oli talle arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

F.T tuleb süüdi tunnistada KarS § 121, § 169 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole, asitõendid puuduvad.

KrMS § 180 alusel kuulub F.T-lt väljamõistmisele menetluskuludena riigituludesse süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsjate tasu.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada

F.T KarS § 121 järgi ja mõista talle karistuseks kaheksa (8) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada F.T KarS § 169 järgi ja mõista talle karistuseks kuus (6) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise F.T-le teel liitkaristuseks üks (1) aasta vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust - üks (1) aasta vangistust - F.T-le Tartu Maakohtu 21.juuni 2002.a kohtuotsusega nr 1-225/2002 temale mõistetud karistuse - viis (5) kuud vangistust - ärakandmata osa võrra ning mõista liitkaristuseks üks (1) aasta F.T-le viis (5) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada mõistetud ühe (1) aasta viie (5) kuu pikkune F.T-le

vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb üks tuhat kolmkümmend (1030) tundi üldkasulikku tööd, mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha kahe (2) aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud F.T kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmub kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna F.T Tartu maakonna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelvalve alla.

KrMS § 180 alusel menetluskuludena välja mõista sundraha kuus tuhat viissada F.T-lt kakskümmend viis (6525) krooni ja kaitsjate tasud kokku üks tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa

(1138) krooni 70 senti riigituludesse.

Riigituludesse väljamõistetud summad tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kantseleisse.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik: