Court dismisses appeal against environmental inspector's fine for blocking public access to a waterway. Defendant admits fault but argues for leniency due to lack of damage.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court rejected Anti Laagus's appeal against a fine imposed by the Environmental Inspectorate for obstructing public passage along a waterway. While the defendant admitted to the violation and expressed remorse, he argued that the fine was unjustified due to the absence of material damage and the inspector's failure to motivate the decision. The court ruled that the defendant's actions constituted a breach of the Nature Conservation Act, and the lack of prior warnings or specific damage did not warrant terminating the proceedings.
Regesto Legislator
Generato dall'IALooduskaitseseaduse § 36 lg 1; § 74 lg 1: The court established that obstructing public access to a waterway constitutes a punishable offense, and the absence of material damage or prior warnings does not justify terminating the proceedings.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
04. november 2008 Rapla Väärteoasja number 4-08-8099 Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Väärteoasi Anti Laaguse kaebus Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni Järvamaa büroo keskkonnakaitse vaneminspektor Telle Talve otsusele väärteoasjas nr 07/05010608.
Kaebuse esitaja Anti Laagus (isikukood 36701090290, elukoht xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx).
Vastustaja Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni Raplamaa büroo esindajad Telle Talve ja Katrin Lehtla (Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni Raplamaa büroo, asukoht Tallinna mnt 14 79513 Rapla).
Kohtuistungi toimumise aeg
04. november 2008 Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2, § 133, § 135 lg 2 ja 4, § 155 ning § 156 RESOLUTSIOON
Jätta Anti Laaguse kaebus Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni Järvamaa büroo keskkonnakaitse vaneminspektor Telle Talve poolt 30. juulil 2008. a looduskaitseseaduse § 74 lg 1 alusel tehtud otsusele rahuldamata.
Rahatrahvi on võimalik tasuda täies ulatuses vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas, tasumisel märkida viitenumber 4100064625. Kui rahatrahv ei ole selle aja jooksul täies ulatuses tasutud või kui menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ei ole kohtuotsuse peale esitanud kaebust, pööratakse kohtuvälise menetleja otsus sundtäitmisele.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib menetlusealuse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse poolele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamise päevast. Kassatsiooniteate esitamata jätmise korral jõustub kohtuotsus 12. novembril 2008. a.
Asjaolud
Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni Järvamaa büroo 30.juuli 2008.a. otsusega nr 07/05010608 karistati Anti Laagust looduskaitseseaduse § 36 lg 1 rikkumise eest looduskaitseseaduse § 74 lg 1 alusel rahatrahviga 2700 krooni. Otsuse kohaselt ei taganud A.Laagus kinnisasja valdajana 28. maini 2008 Rapla maakonnas xxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxxx kinnistul kallasrajal inimeste ja loomade vaba läbipääsu. Vigala jõe kaldale olid püstitatud piirdeaiad, milledega oli kallasrada osaliselt suletud.
A. Laagus ei vaidlusta talle väärteootsuses inkrimineeritud teo toimepanemist, kuid leiab, et varalise kahju puudumise tõttu oleks kohtuväline menetleja võinud otstarbekuse kaalutlusel tema suhtes väärteomenetluse lõpetada. Kohtuväline menetleja ei ole otsuses küllaldaselt motiveerinud, miks ta ei arvestanud menetlusaluse isiku vastulauses toodud põhjendustega. Kellelgi ei ole 1993. aastast olnud probleeme A. Laagusele kuuluva kinnistu piires kallasrajal liikumisega. Menetlusalune isik tõlgendas valesti veeseaduses sätestatud „läbipääsu“ mõistet. Samuti ei ole kohtuväline menetleja varem A. Laaguse tähelepanu seaduserikkumisele juhtinud. Menetlusalune isik tunnistab oma süüd, kahetseb puhtsüdamlikult ja tähelepanu juhtimisest alates tagas ta kohe kallasrajal vaba ligipääsu, seetõttu palub A. Laagus nimetatud otsuse otstarbekuse kaalutlusel tühistada.
Kohtuvälise menetleja väitel tehti A. Laagusele 08. aprillil 2008 märkus suletud kallasrajas avamiseks, otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamine on menetleja õigus, mitte kohustus. Antud juhul ei pidanud kohtuväline menetleja otstarbekaks menetlust lõpetada, kuid kergendava asjaoluna arvestas kallasraja vaba ligipääsu tagamist. Kohtuväline menetleja jääb seisukohale, et A. Laagus on xxxxxxxxx kinnistu valdajana talle otsuses süüks pandud teo toime pannud, vaatamata sellele, et ta tõlgendas veeseaduses sätestatud „läbipääsu“ mõistet valesti. Kohtuväline menetleja on kaebaja seisukohti menetluse käigus kaalunud ja arvesse võtnud ka kergendavad asjaolud. Sellest tulenevalt on karistuseks määratud rahatrahv proportsionaalne toime pandud teoga.
Kohtu seisukoht
Kohtuotsuse lõpuosa kuulutati 04. novembril 2008. a. Teadet kassatsiooniõiguse kasutamise kohta ei ole esitatud, mistõttu on antud juhul võimalik väärteomenetluse seadustiku § 135 lg 6 kohaselt motiveerivat osa otsusesse mitte lisada.
Indrek Saar Kohtunik