Court denies early release for recidivist prisoner due to high re-offending risk and lack of employment.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court denied Vjatšeslav Markin's request for conditional early release from prison. Markin, a convicted criminal serving a five-year sentence, argued for release based on his conduct while incarcerated, though he failed to meet external requirements. The court rejected the request because Markin's history of non-compliance, lack of stable employment since 1991, and high risk of re-offending made his release unjustified.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 76; KrMS §-dest 426, 432, 383, 384: A prisoner's request for conditional early release is denied when their criminal history, lack of social integration, and high risk of re-offending outweigh the benefits of release.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
1-08-3975
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 05.11.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-3975
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Natalia Duškina
Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Vjatšeslav Markini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Vjatšeslav Markin (ik: 34802174926; viibib Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Vjatšeslav Markin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Vangla esitas 28.10.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Markini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Vjatšeslav Markin tunnistati süüdi Viljandi Maakohtu 25.11.2004.a kohtuotsusega KarS § 117 ja § 118 p 1 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja ärakandmata osa on 4 aastat 10 kuud ja 27 päeva vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 25.11.2004.a ja lõpp on 21.10.2009.a.
V. Markini kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab, omandas elektrikeevitaja kutse, sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kandis karistus Vangla avavanglaosakonnas, kust lubati minna lühiajalisele väljasõidule, kuid kinnipeetav ei täitnud väljasõidul esitatud nõudeid ja paigutati Vangla kinnisesse osakonda. Vabanedes soovib elama minna xxx, töökoha loodab vabanedes leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu V. Markini vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna arvestades asjaoluga, et kinnipeetav ei ole alates 1991.a ametlikult tööl käinud ning elas toimetulekutoetustest, siis võib järeldada, et kinnipeetaval ei ole välja kujunenud ühiskonnas aktsepteeritud hoiakuid ning nüüdki vabanedes ei ole tal garanteeritud töökohta. Riski suurendab ka alkoholi tarbimine.
Vjatšeslav Markin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör ei toeta V. Markini tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on V. Markin kriminaalkorras karistatud, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge seoses V. Markini töö ja sissetulekuga, majandusliku toimetulekuga ning tema elustiiliga.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et V. Markin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Markini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on V. Markin kriminaalkorras karistatud, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge seoses V. Markini töö ja sissetulekuga, majandusliku toimetulekuga ning tema elustiiliga. Kinnipeetav ei ole alates 1991.a ametlikult töötanud ning ei oma nüüdki garanteeritud töökohta. Kinnipeetav kandis karistus Vangla avavanglaosakonnas, kust tal lubati minna lühiajalisele väljasõidule, kuid kinnipeetav ei täitnud väljasõidul esitatud nõudeid – tarvitas alkoholi ja kinnipeetav paigutati Vangla kinnisesse osakonda.
Arvestades V. Markini poolt toimepandud kuritegude raskust, asjaolusid ja arvukust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel
vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik