Court denies early release for recidivist, citing severe crime history and lack of reform.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court denied the prisoner's request for conditional early release under electronic monitoring. The defendant, a recidivist serving a sentence for a serious violent crime, argued he met release criteria, while the prosecutor opposed it due to his deteriorating behavior and long unserved time. The court ruled that his history of repeated offenses and failure to learn from prior punishments justified keeping him incarcerated until the full sentence is completed.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 76; KrMS § 426, 432, 383, 384: The court must weigh all personal factors including crime severity and recidivism; early release is not guaranteed and denied when the offender shows no reform and serves a long sentence.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
1-08-14199
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 05.11.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-14199
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Natalia Duškina
Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Mart Jantsoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla
Süüdimõistetu Mart Jantson (ik: 35004090357; viibib Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Mart Jantson tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Vangla esitas 28.10.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Jantsoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.
Mart Jantson tunnistati süüdi Harju Maakohtu 18.03.2002.a kohtuotsusega KrK § 107 lg 2 p 1, 2, 3, 5; § 195 lg 3, § 207 lg 1, 2 järgi. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 13 aastat vabadusekaotust. Harju Maakohtu 18.08.2005.a kohtumäärusega rahuldati Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri vanemprokuröri asendaja taotlus ja vähendati Mart Jantsonile Harju Maakohtu 18.03.2002.a kohtuotsusega mõistetud vabadusekaotust 1 aasta võrra ning mõisteti KarS § 64 lg 3 alusel lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 12 aastat vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 22.12.2000.a ja lõpp on 21.12.2012.a.
M. Jantsoni kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab, sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanedes soovib elama minna õe perekonna juurde , töökoha loodab vabanedes leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub M. Jantsoni vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna isikul on selleks tingimused täidetud vastavalt KarS § 76.
Mart Jantson taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega.
Prokurör ei toeta M. Jantsoni tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna sel juhul saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks M. Jansoni vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et M. Jantson on varem korduvalt kohtulikul karistatud ning kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, ta kannab karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kandmata karistusaeg on liiga pikk.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et M. Jantson tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Jantsoni isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et M. Jantson on varem korduvalt kohtulikul karistatud ning kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, ta kannab karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kandmata karistusaeg on liiga pikk.
Arvestades M. Jantsoni poolt toimepandud kuritegude raskust, asjaolusid ja arvukust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik