Court denies conditional early release due to repeated offenses and lack of social support.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court rejected Kirill Puss's application for conditional early release from prison, citing his history of repeated offenses and disciplinary infractions. Although the prisoner claimed he sought family support and employment, the criminal care officer and prosecutor argued his prior record and current behavior indicated continued danger. The court ruled that his release would undermine public justice and contradict the purpose of his sentence, mandating full service of the term.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 76; KrMS § 426, 432, 383, 384: Conditional early release is not guaranteed and requires a balanced assessment of the offender's conduct, risk, and social circumstances, where repeated offenses and lack of support justify denial.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
1-08-1530
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 03.11.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-1530
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Natalia Duškina
Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Kirill Pussi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Kirill Puss (ik: 38505150296; viibib Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Kirill Puss tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Vangla esitas 09.10.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava K. Pussi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Kirill Puss tunnistati süüdi Harju Maakohtu 31.05.2007.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7; § 424; § 329 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks loeti 2 aastat 11 kuud ja 23 päeva vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 30.08.2006.a ja lõpp on 21.08.2009.a.
K. Pussi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab, ei ole osalenud sotsiaalabiprogrammides. Vangistuse jooksul on 3-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes soovib elama minna ema ja kasuisa juurde , töökoha loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu K. Pussi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna isikul puuduvad vabanemisel nii eluja töökoht, ema ei soovi poega vabanemisel enda juurde elama võtta ega teda ka materiaalselt toetada. Vanglakaristust kannab 2. korda ja uue kuriteo pani ta toime ajal, mil oli allutatud kriminaalhooldusele.
Kirill Puss taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör ei toeta K. Pussi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on K. Puss korduvalt kriminaalkorras karistatud, üks kord tingimusliku karistusega, kuriteo pani toime katseaja kestel ja omab 3 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et K. Puss tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K. Pussi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on K. Puss korduvalt kriminaalkorras karistatud, üks kord tingimusliku karistusega, kuriteo pani toime katseaja kestel ja omab 3 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Vabanemisel puuduvad tal eluja töökoht, toetav sotsiaalne võrgustik.
Arvestades K. Pussi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik