Court dismisses appeal against suspended sentence for repeat drunk driving offender, upholding real prison term.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe Tallinna Ringkonnakohtu dismissed the appeal against a first-instance conviction for J.K., a repeat drunk driver, who sought a lighter sentence or community service. The court found no legal grounds to overturn the original judgment, noting the defendant's history of similar crimes and failure to learn from prior real prison terms. Consequently, the court ruled that real imprisonment was the only sufficient measure to ensure public safety and prevent future offenses.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 424; KarS § 56 lg 1; KrMS § 337 lg 1 p 1; KrMS § 344 lg 1; KrMS § 345 lg 1: For a habitual offender with substance abuse issues and a history of reoffending during probation, real imprisonment must be imposed rather than community service to guarantee effective prevention and public safety.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IAGiurisprudenza citata
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
K O H T U O T S U S
E e s t i V a b a r i i g i n i m e l
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2.september 2008.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 26.august 2008.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-08-6713 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Meelika Aava ja Ene Randmäe Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi
J.K süüdistuses KarS 424 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 16.mai 2008.a. Apellatsiooni esitaja J.K Prokurör Natalja Kutepova Süüdistatav
J.K (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Leelo Viil RESOLUTSIOON Harju Maakohtu otsus 16.maist 2008.a. J.K suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu
30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:
J.K mõisteti Harju Maakohtu 16.mai 2008.a. kohtuotsusega süüdi KarS prg. 424 järgi ja karistati 6 (kuus) kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg. 2 alusel vähendati J.K-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 (neli) kuud vangistust. Vastavalt
KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 21.11.2007.a.
otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 6 kuud vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõisteti
10 (kümme) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 50 lg 1 p 1 võeti J.K-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks. J.K suhtes kohaldati tõkendina vahistamist ning karistuse kandmise aja alguseks loeti 14.05.2008.a.
J.K mõisteti süüdi selles, et tema isikuna, keda on karistatud
04.12.2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi sõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahalise karistusega 22500 krooni ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 14-ks kuuks, juhtis uuesti 14.05.2008.a. kella 22.15 Tallinnas, Vikerlase 16 maja juures mootorsõidukit Mercedes Benz reg.nr. 738BAU olles , alkoholijoobes ning omades kehtivat karistust sama teo eest.
APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:
Esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatav temale maakohtu poolt mõistetud karistust ja taotleb selles osas maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsusega karistuse kergendamist. Süüdistatav taotleb, et temale mõistetud vangistus asendataks üldkasuliku tööga või vähendataks mõistetud vangistust miinimumini. Taotlust karistuse kergendamiseks põhjendab süüdistatav sellega, et mõistetud reaalse vangistuse ärakandmine tähendaks temale kui ehitusfirma juhile objektide järelevalveta jäämist ja tema alluvuses töötava 30 töötaja töötasuta jäämist. Ka tema perekond, kus on kolm alaealist last, kellest üks on haige laps ja rase abikaasa jäävad ilma elatusvahenditest. Kahetseb, et istus ebakaines olekus autorooli ja luba, et seda enam ei kordu.
Apellatsioonile on lisatud tema apellatsioonis kirjeldatud olukorda tõendavad dokumendid, millised on koos apellatsiooniga kohtu poolt vastu võetud, kuid milliste arvestamine lühimenetluses on välistatud.
Apellatsioonikohtu istungil toetas süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:
Kohtukolleegium kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, esitatud apellatsiooni väidetega leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puuduvad seaduslikud alused.
Maakohus on J.K-le karistusena reaalse vangistuse mõistmist ja konkreetse karistusmäära mõistmist põhjendanud. Arvestades J.K suhtumist õiguskorda, tema poolt süstemaatilist liikluseeskirjade rikkumist ja temale eelnevalt
mõistetud reaalse vangistusega mitteseotud
kriminaalkaristustesse suhtumist , ei saa rääkida maakohtu poolt vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest mõistetud karistuse rangusest. Arvestades
KarS prg. 424 sanktsiooni alamja ülemmäära ja J.K isikut on temale mõistetud karistus – 6 kuud vangistust, mida veel vähendatud 1/3 võrra - leebe karistus ja selliseid asjaolusid, millised võiksid mõjutada mõistetud karistuse vähendamist ei ole kohtukolleegium tuvastanud. Ei laste olemasolu, lapse haigus ega abikaasa rasedus ei ole J.K-le olnud piisavaks põhjuseks, et hoiduda purjus peaga rooli istumast. . Inimene, kes paneb toime kuriteo, peab oskama ette näha võimalikke tagajärgi ning seda, et kuriteo toimepanemisega kaasnevad mitmed elumuutused ja kohustused mitte üksnes süüdimõistetule, vaid ka tema perekonnale Karistuse mõistmisel on juba arvestatud kergendava asjaoluna J.K poolt süü puhtsüdamlikku kahetsust.
Otsustamaks, kas J.K-le mõistetud vangistust on võimalik asendada ÜKT-ga nagu seda võimaldab kehtiv seadus, märgib kohtukolleegium järgmist.
J.K on varem korduvalt karistatud analoogiliste kuritegude
toimepanemise eest, mis iseloomustab teda kui isikut, kellel on
sõltuvusprobleeme alkoholi suhtes. Mingeid järeldusi ei ole süüdistatav teinud temale korduvalt mõistetud reaalse vangistusega mitteseotud karistustest.
Korduvalt on J.K pannud toime uusi kuritegusid ka temale eelneva kohtuotsusega määratud katseajal.
Asendades mõistetud vangistuse ÜKT-ga peab kohus olema veendunud, et
ÜKT-le allutatud isik oleks sobiv kindlustamaks ÜKT reaalse täideviimise.
Arvestades J.K isikut iseloomustavaid andmeid, ei ole
kohtukolleegium veendunud, et ta on sobiv isik ÜKT kui vangistuse asenduskaristuse reaalseks täideviimiseks ja ÜKT täideviimise
ebaõnnestumisrisk on sellise isiku puhul väga kõrge. Ka ei ole selline asenduskaristus piisav kindlustamaks , et J.K purjus peaga autorooli ei istu. Reaalne vangistus on sellise isiku puhul kohtukolleegiumi arvates ainuke võimalus, mis tagab ka õiguskorra kaitsmise huvid KarS prg. 56 mõttes.
Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks viidata ka Riigikohtu seisukohale, mis on väljendatud Riigikohtu otsuses nr.3-1-1-26-03 5.märtsist 2003.a.ja nimelt on
Riigikohus märkinud, et .
Kohtukolleegium leiab, et süüdistatavale maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega, arvestavad selle eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg.338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 16.maist 2008.a. J.K suhtes muutmata.
Julia Katškovskaja
Meelika Aava Ene Randmäe