Court convicted defendant of aggravated drunk driving due to prior record and imposed prison sentence.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court convicted the defendant of aggravated drunk driving under Article 424 of the Criminal Code, citing his prior unexpunged conviction for the same offense. The defendant admitted guilt and confessed to driving with a blood alcohol level of 0.71 mg/l, though he argued that his previous fine had not legally interrupted the statute of limitations. The court rejected this argument, ruling that the prior penalty remained active and constituted an aggravating circumstance requiring a prison sentence rather than a fine or license suspension alone.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 424; KarS § 74 lg 1,3: When a person commits drunk driving while a previous penalty for the same offense has not expired, the court must apply the aggravated provision and impose a custodial sentence.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IAGiurisprudenza citata
Generato dall'IATesto completo
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
10. juulil 2008 a. Kohtla-Järve kohtumajas Kriminaalasja number 1-08- 9138 (08240102877) Kohtunik Jüri Sakkart Kohtuistungi sekretär Tõlk Ivika Zvonova Svetlana Hamaza Prokuröri abi Ave Arnim Kriminaalasi R.O süüdistus KarS § 424 järgi Kiirmenetluse lühimenetluses Süüdistatav R.O isikukood: xxx, elukoht: xxx , töökoht OÜ xxx Kaitsja Kaido Kooga
R.O süüdistatakse selles, et tema, olles 14.12.2007 a. Ida Politseiprefektuuri poolt karistatud mootorsõiduki juhtumise eest joobeseisundis Liiklusseaduse § 74-19 alusel rahatrahviga 11700 krooni, kusjuures karistus ei olnud kustunud ega kustutatud KRegS § 25 lg.1 p.1 alusel koostoimes KarS §-ga 82 lg.2 p.3 ja KregS §-ga 26 lg.5, sest eelnimetatud otsusest tulenev karistusandmete kustutamise tähtaeg katkes uue väärteo toimepanemisega 28.05.2008 a., juhtis 05.07.2008 a kell 01:55 ajal Jõhvi vallas, Säde tn maja nr.10 juures mootorsõiduki Mercedes-Benz reg. Nr. xxx xxx, olles alkoholijoobes. Seega R.O, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, olles varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav andis ütlusi, et 13.10.2006 juhtis ta tõesti sõiduautot, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi. Jõi 7-8 tundi enne rooli istumist ½ pudelit konjakit. Politseinikud peatasid teda, palusid dokumente ja siis tehti ettepanek puhuda. Indikaatorvahendi näit oli vist 0,7 promilli. Süüdistatav tunnistas end süüdi ja avaldas kahetsust. Kahtlustatavana ülekulatud 10.07.2008 a. lk.11. Peale süüdistatava ütluste uuriti kohtuistungil järgmisi tõendid: Väärteoprotokollist lk 9 nähtub, et 05.07.2008 kella 01.55 paiku, Jõhvis, Säde tänaval, R.O juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, millega rikkus LE § 76 p 1;
Protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta lk 7 nähtub, et 05.07.2008 kella 01.55 paiku,
Jõhvis, Säde tänaval, kontrolliti R.O joobeseisundit, kasutati indikaatorvahendit
Lion 500 nr 13657A391, tulemus on 0,71 mg/l – see on alkoholijoobe. Isik on tulemusega tutvunud, sellega nõus ja alkoholi sisalduse määramist vereproovis ei nõua; Juhtimiselt kõrvaldamise otsuse koopiast lk 6 nähtub, et kuna isiku suhtes on põhjendatud kahtlus, et ta viibib joobeseisundis, kõrvaldati ta juhtimiselt, mille kohta tehti käesolev kirjalik otsus ja otsuse originaal anti isikule kätte allkirja vastu;
Väärteomenetluse lõpetamise määrusest lk 10 nähtub, et 08.07.2008 tehtud kohtuvälise menetleja määrusega lõpetati väärteomenetlus 05.07.2008 asetleidnud joobes juhtimise faktis ja R.O suhtes alustati kriminaalmenetlust kuriteo toimepanemises KarS § 424 järgi, kuna isik on varem karistatud samalaadse teo eest;
Otsuse koopiast väärteoasjas lk 23 nähtub, et kohtuvälise menetleja 14.12.2007 a. otsusega tunnistati R.O süüdi LS § 74-19 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja karistuseks määrati rahatrahv 11700 krooni; Karistuseregistri teatisest lk. 17 nähtub, et isik on karistusregistrisse kantud;
Politseiprefektuuri õiendist lk 19 nähtub, et Jõhvi politseijaoskonna andmetel on R.O toime pannud järgmised väärteod: 12.08.2005 LS § 74-7 järgi, mille eest karistati 12.09.2005 otsusega – rahatrahviga 600 krooni, tasutud 26.09.2005;
12.09.2005 LS § 74-19 järgi, mille eest karistati 11.10.2005 otsusega – rahatrahviga 6300 krooni, tasutud 27.10.2005; 17..03.2006 KarS § 218 lg 1 järgi, mille eest karistati 17.04.2006 otsusega - rahatrahviga 300 krooni, tasutud 04.05.2006.
08.09.2007. LS § 74-7 järgi, mille eest karistati 08.09.2007. otsusega – rahatrahviga 3480 krooni, tasutud 28.12.2007. 26.11.2007. LS § 74-19 lg.1 järgi, mille eest karistati 14.12.2007 otsusega – rahatrahviga 11700 krooni, tasutud 04.02.2008, eriõiguse äravõtmine 4 kuud.
01.05.2008 LS § 74-1 järgi, mille eest karistati 28.05.2008. otsusega – rahatrahviga 3600 krooni, tasutud 17.06.2008.
Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on kinnitamist leidnud fakt, et 05.07.2008 kella 01.55 paiku, Jõhvis, Säde tänaval, juhtis R.O mootorsõidukit, olles joobeseisundis. R.O tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS §424 järgi
R.O pani süüteod toime otsese tahtlusega. Pani teod toime teadlikult, mõistes, et ta realiseerib tegevust, mis vastab süüteo koosseisusele. Tema tahtluse suunatusele näitavad tema poolt toime pandud süütegude faktilised asjaolud, tema tegevus kuritegude toimepanemise ajal.
Karistust kergendavaks asjaoluks, vastavalt KarS § 57 lg.1 p.3, on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid, vastavalt KarS § 58, tuvastatud ei ole.
Määrates karistuse liiki ja määra arvestab kohus, et 2005-2008 a. väärtegude eest oli 6 korral karistuseks mõistetud rahatrahvid. See pole aga mõju avaldanud, mistõttu rahalise karistuse kohaldamine ei ole mõeldav ning ainuvõimalik karistus on vangistus.
R.O on varem kohtulikult karistamata. Vaatamata tema poolt toimepandud kuritegudele, võib R.O-le anda võimaluse asuda paranemise teele ja kohaldada karistust ilma tema edasise ühiskonnast isoleerimiseta. R.O suhtes on vajalik kohaldada käitumiskontrolli. Seoses sellega loeb kohus võimalikuks mõistetud karistust täitmisele mitte pöörata, kohaldades KarS § 74 sätteid. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist põhjendab kohus asjaoluga, et R.O on korduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, teda on mitmel korral karistatud rahatrahviga, see pole aga mõju avaldanud. Töötamine autojuhina ei anna kohtu arvates alust lisakaristuse mittemääramiseks.
Isiku karistamisel korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata (RKKKo nr 3-1-1-10-03, p 7, RKÜKo nr 3-4-1-2-05, p 50, RKKKo nr 3-1-1-20-06, p 9).
Juhindudes KrMS §§ 238; 306; 309 lg 1,3; 311-313; 315; 318; 319, 2561- 2565 kohus
O t s u s t a s :
R.O kuriteo toimepanemises KarS § 424 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistus 6 (kuus) kuud vangistust.
Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
KarS § 74 lg.1,3 alusel, mõistetud vangistust täitmisele mitte pöörata, kui R.O
18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-5 järgi ettenähtud kontrollnõudeid:
1. Elama kohtu määratud alalises elukohas.
2. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.
3. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta.
4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks.
5. Saama kriminaalhooldusametniku eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.
Katseaja algust arvestada alates 10.07.2008 a.
Määrata R.O katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
KarS § 50 lg.1 alusel mõista R.O-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2-ks kuuks. Lisakaristuse kandmise algust arvestada alates kohtuotsuse jõustumisest.
Välja mõista R.O-lt riigituludesse kohtukulud – kaitsjatasu 1935,20 krooni ning sundraha 3262,50 krooni. R.O tasuda väljamõistetud summad
Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr.10220034800017 või Hansapangas nr.221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „R.O , 1-08-9138 , kohtukulud”, „R.O , 1-08-9138 , sundraha“. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul, arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile, täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Viru Maakohtu kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni korras kaebuse Viru
Ringkonnakohtule, Viru Maakohtu kaudu, millest tuleb Viru Maakohut kirjalikult teavitada seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamise päevast.
Apellatsioon peab olema esitatud Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul, alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.
Kohtumenetluse poolel on võimalus peale kohtuotsuse avaldamist apellatsiooni õigusest keelduda.
Jüri Sakkart Kohtunik