Court extends probation period for probationer violating alcohol abstinence duty.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court granted the probation officer's request to extend the probation period until September 1, 2008. The defendant, A.K., had previously violated the duty to abstain from alcohol, leading to an additional social program obligation that was now completed. The judge determined that extending the probation was necessary to solidify the defendant's positive behavioral patterns before the original period expired.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 74 lg 4; KarS § 75 lg 2 p 8: When a probationer violates control requirements or fails to fulfill obligations, the court may extend the probation period to allow for the consolidation of positive behavioral patterns rather than immediately enforcing the sentence.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
Ärakiri 1-06-14797
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Pärnu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
03. juuni 2008. a Haapsalu kohtumaja
Kriminaalasja number 1-06-14797
Kohtunik Piia Jaaksoo Erakorraline ettekanne
Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ülle-Krista Annuk erakorraline ettekanne taotlusega pikendada A.K-le määratud 18-kuulist katseaega kuni 01. septembrini 2008. a Erakorralise ettekande läbivaatamise aeg
03. juuni 2008. a RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü.-K. Annuk ja (isikukood taotlus pikendada A.K-le xxx, elukoht * *, emakeel * keel, haridus *) Pärnu Maakohtu 12.12.2006. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-14797 määratud 18-kuulist katseaega kuni 01. septembrini 2008.a (kaasa arvatud).
2. Määruse ärakiri edastada kriminaalhooldusametnikule Ü.-K. Annuk ja A.K-le. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. ASJAOLUD Pärnu Maakohtu 12.12.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-14797 mõisteti A.K süüdi KarS § 424 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka seoses kuriteo toimepanemisega A.K joobeseisundis isikuna kainenemisele paigutamise aeg alates 07.03.2006.a kell 01.45 kuni kell 05.00, s.o 1 päev ning alates 06.08.2006.a kell 04.35 kuni
Ärakiri 1-06-14797 kell 20.35, s.o 1 päev, kokku 2 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks määrati 2 kuud 28 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jättis kohus vangistuse A.K suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrati, et mõistetud ärakandmata 2 kuu 28 päevalist vangistust ei pöörata täitmisele kui A.K 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. A.K määrati katseajaks
Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustati teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust – mitte tarvitada alkoholi. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 12.12.2006.a.
16.01.2008.a esitas Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametnik Ü.-K. Annuk erakorralise ettekanne A.K kohta, kuna ta ei täitnud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametnik Ü.-K.Annuk taotles kohtult A.K-le täiendava kohustuse määramist. 21.01.2008.a määrusega rahuldas Pärnu Maakohus kriminaalhooldusametniku taotluse ja määras
KarS § 75 lg 2 p 8 alusel A.K-le täiendava kohustuse - osaleda sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening õigusrikkujatele“ ajavahemikul veebruar 2008.a kuni juuni 2008.a. KRIMINAALHOOLDUSAMETNIKU ERAKORRALINE ETTEKANNE
30.05.2008.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Pärnu Maakohtu
Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü.-K.Annuk alljärgnev erakorraline ettekanne A.K kohta. I ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS Kohustuste mittetäitmine:
- Ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.
Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituses võeti arvele 20.12.2006 Pärnu Maakohtu 12.12.2006 kohtuotsuse alusel A.K 18 kuulise katseajaga. Kohtuotsuse alusel on määratud A.K-le kohustus - mitte tarvitada alkoholi.
A.K suhtes on ühel korral katseajal koostatud erakorraline ettekanne alkoholi mittetarvitamise kohustuse rikkumise osas (tarvitas 05.08.2008.a alkoholi). Pärnu Maakohtu
21.01.2008 kohtumääruse nr 1-06-14797 alusel määrati A.K-le lisakohustus osaleda sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening õiguserikkujale“ ajavahemikul veebruar 2008 kuni juuni 2008. Kriminaalhooldaja saab lugeda antud kohustuse täitmise täidetuks, viimase tunni arutelu toimub veel juuni alguses. Rikkumise fakt: Haapsalu politseijaoskonna informatsiooni kohaselt, mis on saadud 29.05.2008, rikkus A.K 28.05.2008.a Alkoholiseaduse § 70 (trahv 1 500 krooni), juhtides jalgratast alkoholijoobes. II KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST A.K helistas ise kriminaalhooldajale 29.05.2008 ja teatas juhtunust. Hooldusalune kirjutas seletuskirja 30.05.2008. Seletuskirjas selgitab ta asjaolusid, miks selline juhtum üldse toimus. 28.05.2008.a kella 05.00 ajal hommikul oli ta tulnud enda garaažist kodu poole, kusjuures oli eelmisel õhtul tarvitanud õlut (väidetavalt olid grillinud garaaži juures). Garaažis oli ta tööd teinud öö läbi, putitanud autot (pahteldanud, värvinud) ja üleval oli ta järjest olnud juba 72 tundi. Kuna oli väga väsinud, siis ei tahtnud jala koju minna ja nii ta jalgrattaga sõitma asuski. Hommikul oli aga politsei reid ja kõiki pandi puhuma. Promillide suurust ta ei mäleta ja kahjuks ei tea ka kriminaalhooldaja seda.
III KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE VÕI ÜLDKASULIKU TÖÖ TEGEMISELE Kontakt hooldusalusega on katseajal olnud hea. Kriminaalhooldaja võib tõesti väita, et ta muretseb ise ka katseaja kulgemise pärast ja proovib mõelda enne tegutsemist. Kuid kahjuks ei ole see
Ärakiri 1-06-14797
katseajal alati õnnestunud. Kuid kui arvestada, kui palju ta tegelikult enne katseaega tarvitas alkoholi ja milliseid tükke tegi enne katseaega – 18-aastane noormees katseajal algul oli karistatud
19 korda väärteo korras ajavahemikul 2001-2006, kõik teod seotud peamiselt alkoholi, mootorsõiduki juhtimise või avaliku korra rikkumistega. Hooldusalune on väga varakult iseseisvunud, päritoluperekonna toetus on olnud suhteliselt kesine, *. *. Hooldusalune on katseajal töötanud mitmetes erinevates kohtades, kuid ta ei ole kordagi tööta olnud, kuna perele materiaalse baasi tagamine on tema jaoks hästi oluline. Praegu ongi ta rohkem mures pere pärast, et tema rumala teo pärast, mille eest ta võib nüüd vanglasse sattuda, peab perekond kannatama majanduslikult. Katseajal on hooldusalune omandanud mootorsõiduki juhtimisõiguse, mida tal enne ei olnud. Ta on vastavalt võimalustele tasunud ka kohtutäiturile võlgnevusi, tasutud kogusumma katseaja jooksul on üle 20 000 krooni. IV KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA
Kriminaalhooldaja leiab, et otstarbekam oleks siiski veel A.K vabadusse jätmine, kui määratud karistuse täitmisele pööramine.
Kuna suvine aeg on alati suurema ohuga ajajärk alkoholi tarvitamise osas ja läbitud sotsiaalprogramm eluviisitreeningu osas ei ole veel mõtetest tegudesse realiseerunud, teeb kriminaalhooldaja ettepaneku pikendada A.K katseaega kuni 01.09.2008 - praeguse kohustuse rikkumise osas. KOHTU SEISUKOHT KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
KrMS § 427 sätestab, et KarS § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maavõi linnakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KarS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata.
Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldaja ettepanek on põhjendatud erakorralises ettekandes toodud asjaoludega.
Kriminaalhooldusametniku Ü.-K.Annuk hinnangu alusel on A.K huvitatud katseaja positiivsest kulgemisest, mida näitab seegi, et A.K andis kohustuse rikkumisest ise kriminaalhooldusametnikule teada. Samuti näitab kriminaalhooldusaluse suhtumist positiivsest küljest asjaolu, et ta on stabiilselt omanud töökohta ja sissetulekuid ning katseaja jooksul tasunud kohtutäiturile nõudeid üle 20 000 krooni suuruses summas. Kohustus - mitte tarvitada alkoholi - on A.K-le kohtuotsusega pandud selleks, et suunata teda õiguskuulekale käitumisele ja vähendada uue kuriteo toimepanemise riski. Nimetatud kohustust nähtuvalt kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest on A.K katseaja jooksul ka eelnevalt ühel korral rikkunud, mille eest määrati A.K-le lisakohustus, mille täitmine on käesolevaks ajaks jõudnud lõppjärku.
Kuna A.K katseaeg oleks eeldatavalt lõppenud 11.06.2008.a, siis kohus nõustub kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et A.K karistuse täitmisele pööramine ei ole katseaja lõppstaadiumis enam otstarbekas, vaid tuleb pikendada katseaega, mille jooksul oleks võimalik A.K juba väljakujunenud positiivseid käitumismustreid kinnistada.
Hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele KarS § 74 lg 4 alusel. A.K suhtes tuleb katseaega
Ärakiri 1-06-14797
pikendada kuni 01. septembrini 2008. a kriminaalhooldusametniku poolt esitatud põhjenduste alusel. Alates 01.06.2008 on kriminaalhooldusosakonnad vanglate struktuurüksused ja seega tuleb lugeda määruse tegemise seisuga, et kohus rahuldab Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü-K.Annuk taotluse. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige