Court denies early release on electronic monitoring due to repeated disciplinary offenses and lack of stable employment.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court rejected Sergei Bertov's application for conditional early release on electronic monitoring. Bertov, serving a combined sentence of over two years, argued for release while the prison and probation officer opposed it due to his history of disciplinary infractions and lack of a job plan. The court determined that his repeated misconduct during incarceration and failure to learn from prior probation violations made early release unjustified and contrary to the purpose of the sentence.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 76; KrMS §-dest 426, 432, 383, 384: The court may deny conditional early release on electronic monitoring if the offender's conduct during incarceration and prior history demonstrate a lack of rehabilitation potential and pose a risk to society.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
1-08-5685
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
13. mai 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-5685
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk Imbi Kangur-Popova
Prokurör Alice Simm
Kohtuasi XxxVangla esitatud materjalid Sergei Bertovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla
Süüdimõistetu Sergei Bertov (isikukood: 38412090271; viibib XxxVanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Sergei Bertov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
XxxVangla esitas 25.04.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Bertovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.
Sergei Bertov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 30.05.2007.a kohtuotsusega KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud põhikaristust 1/3 võrra ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel mõisteti liitkaristus mõistetud karistuse suurendamisel Harju Maakohtu 15.06.2006.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse – vangistuse 1 aasta 7 kuud ja 15 päeva, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 15 päeva vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 10.08.2007.a ja lõpp on 25.07.2009.a.
Kinnipidamisasutuses Sergei Bertovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses suunati kutseõppesse, kuid arvati välja puudumiste eest. Vangistuse jooksul on 9-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel naaseb elama isa juurde , töökoha loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna S. Bertovil oleks soovitav osaleda enne vabanemist kindlasti mõnes liiklusohutuse programmis ning võimalusel ka sotsiaalseid oskusi arendavas programmis.
Sergei Bertov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega.
Prokurör ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, kuna isik on varem 2-korral kriminaalkorras karistatud. Esimesel korral mõisteti isikule tingimisi karistus, kuid katseaja jooksul pani toime uue kuriteo, mis näitab, et Sergei Bertov ei teinud enda jaoks piisavaid järeldusi seaduskuuleka elu järgimiseks. Vangistuse jooksul on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes puudub kindel töökoht. Võlgnevused on suured ja need on hüvitamata. XxxVangla ja kriminaalhooldaja ei toeta Sergei Bertovi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, kuna isik on varem kriminaalhooldusnõudeid rikkunud.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et S. Bertov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S. Bertovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem 2- korral kriminaalkorras karistatud. Esimesel korral mõisteti isikule tingimisi karistus, kuid katseaja jooksul pani toime uue kuriteo, mis näitab, et Sergei Bertov ei teinud enda jaoks piisavaid järeldusi seaduskuuleka elu järgimiseks. Vangistuse jooksul on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes puudub kindel töökoht. Võlgnevused on suured ja need on hüvitamata.
Arvestades S. Bertovi poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik