Court dismisses request to count pre-trial detention as served sentence due to consecutive sentencing rules.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court rejected the defendant's request to include his pre-trial detention period into his total sentence. The defendant argued that his detention should count from 1994 because he was sentenced to combined punishment for crimes committed over several years. The court ruled that under the Criminal Procedure Code, the start date for combined sentences must be the date of the latest judgment, not the earliest detention date.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 65 lg 2; KarS § 64 lg 2, 4, 5: When a new crime is committed after a judgment but before sentence completion, the prior unserved sentence must be fully added to the new sentence, making the latest judgment date the start of the combined sentence period.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
1-06-3695
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Määruse tegemise aeg ja koht
9. aprill 2008.a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kriminaalasja number
1-06-3695
Kohtuasi
Harju Maakohtu 26.04.2006.a otsus S.O süüdi-
tunnistamise kohta KarS § 331 järgi
Süüdimõistetu
S.O, isikukood: xxx,
kannab karistust Xxx Vanglas
Menetlustoiming
Karistusaja täpsustamine
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata S.O taotlus arvestada eelnevalt kantud karistusaeg Harju Maakohtu 26.04.2006.a kohtuotsusega talle mõistetud karistusaja hulka. Määrus väljastada S.O-le ja Xxx Vanglale.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
S.O on Harju Maakohtu 26.04.2006.a kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 331 järgi ja mõisteti karistuseks 4-kuuline vangistus. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust eelmise Harju Maakohtu 09.02.2000.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa
5 aasta 3 kuu ja 13 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 7 kuud ja 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.04.2006.a. S.O teavitab oma 10.03.2008.a kohtule saadetud taotluses asjaolust, et ta viibib vahi alla alates 12.08.1994.a ja viimane kohtuotsus ei kajasta tema poolt tegelikult ärakantavat karistusaega. Kohtuotsuste põhjal on tekkinud erinevused tingimisi enne tähtaega vabastamise asja arvutamises nendel kinnipeetavatel, kellel on mõistetud liitkaristus mitme kuriteo toimepanemise eest ning kohtuotsuses on karistuse algusajaks märgitud viimase kohtuotsuse tegemise kuupäev, mitte reaalne kinnipidamise kuupäev.
Kinnipeetav on tingimisi enne tähtaega vabastamise aja arvutamisel ebavõrdses olukorras võrreldes teiste kinnipeetavatega, kellele on karistus mõistetud ühe kohtuotsusega. Palub lähtudes KrMS § 431 lahendada ebaselgus. Kohus, tutvunud kinnipeetav S.O taotlusega ja kriminaalasja toimikuga asub seisukohale, et kinnipeetava S.O taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulub rahuldamisele. Kinnipeetava väide, et on tingimisi enne tähtaega vabastamise aja arvutamisel ebavõrdses olukorras võrreldes teiste kinnipeetavatega, kellele on karistus mõistetud ühe kohtuotsusega, ei ole käesoleval juhul arvestatav, sest S.O ei ole isik, kelle poolt kahe või enama kohtuotsusega tuvastatud kuriteod oleksid saanud olla arutusel ühel kohtuistungil ja karistus mõistetud ühe kohtuotsusega.
S.O pani 26.04.2006.a kohtuotsusega tuvastatud kuriteo toime 5 aastat ja 8 kuud peale 09.02.2000.a kohtuotsust. KarS § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse , järgides ärakandmata osa võrra käesoleva seadustiku § 64 lg 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Seega kuulub pärast kohtuotsuse kuulutamist toimepandud kuriteo eest mõistetud karistusele eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistus liitmisele täies ulatuses, sest karistuste osalise liitmise või kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise võimalust karistusseadustik sellisel juhul ette ei näe. KarS § 65 lg 2 näeb ette liitkaristuse mõistmise ainult üksikkaristuste täieliku liitmise teel.
Seadusandja on ette näinud nende isikute, kes peale kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täieliku ärakandmist panevad toime uue kuriteo erineva kohtlemise liitkaristuse mõistmisel võrreldes nendega, kelle poolt toimepandud kuriteod on küll tuvastatud kahe erineva otsusega, kuid on kõik toime pandud enne esimese kohtuotsuse kuulutamist. Kuna KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel on üheks liidetavaks eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus (mitte mõistetud karistus) ja see arvutatakse liitkaristuse kandmise aja alguse seisuga, siis ei saa ärakandmata karistuse kuupäev ja seega ka liitkaristuse kuupäev olla võrdne eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja algusega.
Seetõttu ei ole aktsepteeritav süüdimõistetu S.O tahe lugeda temale Harju Maakohtu 26.04.2006.a ja varasemate kohtuotsustega mõistetud karistuse kandmise aja alguseks 12.08.1994.a.
Kohtunik