Court allows early release for first-time offender who served over half sentence with good behavior.

Kohtulahendi täitmine nr 1-08-2214

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.03.2008.a Asja number 1-08-2214 Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Prokuröri abi Evelin Merilaine Taotlus süüdimõistetu Siim Mändmets vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine Süüdimõistetu

Kaitsja Siim Mändmets, isikukood 38706226524, Varstu alevik Varstu vald Advokaat Valli Murde

RESOLUTSIOON

Vabastada Siim Mändmets Tartu Maakohtu 19.11.2007.a otsusega mõistetud liitkaristuse 1 aasta 2 kuud 25 päeva vangistust kandmiselt enne tähtaega.

Siim Mändmets’a katseaja pikkuseks on 1 aasta alates vabanemisest.

Katseajal on Siim Mändmets kohustatud järgima KarS § 75- s sätestatud kontrollnõudeid

1. elada kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks ja täitma kohustusi:

1. asuda tööle 3 nädala jooksul alates vabanemisest;

2. mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

3. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta;

4. pöörduda psühhiaatri poole ja ravi määramise korral alluda ravile;

5. osaleda toimetulekuoskusi tõstvas sotsiaalprogrammis,

6. tasuda alates maist 2008.a igas kuus 600 krooni Tartu Maakohtu 19.11.2007.a otsusega väljamõistetud kuriteoga tekitatud kahju katteks.

Siim Mändmets tuleb käitumiskontrolli teostamiseks määrata Tartu Maakohtu kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Edasikaebekord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumääruses teada või pidi teada saama.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Siim Mändmets on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 19.11.2007.a otsusega ning teda karistati KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi vangistusega 10 kuud ning KarS § 266 lg 2 p 3 järgi vangistusega 2 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus raskeimat karistust suurendades ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.09.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 2 kuud 25 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega arvestati alates 09.04.2007.a. Karistusaja algus on 09.04.2007.a, lõpp 04.07.2008.a ja formaalne õigus ennetähtaegsele vabanemisele tekkis alates 21.11.2007.a.

Poolte seisukohad Prokurör toetas ennetähtaegset vabastamist. Siim Mändmets ja tema kaitsja taotlesid ennetähtaegset vabastamist. Siim Mändmets seletas, et vabanemise järel asub algul elama ema juurde, tööle läheb oma onu firmasse.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et Siim Mändmets tuleb vabastada ennetähtaegselt. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 1 p

2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Siim Mändmets on süüdi mõistetud teise astme kuritegude toimepanemises ja ta on karistusest ära kandnud üle poole.

Kriminaalhooldaja on toetanud Siim Mändmetsa ennetähtaegset vabastamist, olles seisukohal, et Siim Mändmets peaks vabanemisel pöörduma psühhiaatri poole, asuma koheselt tööle ja hoiduma endistest sõpradest. Tartu Vangla hinnangul on Siim Mändmets sotsiaalselt ebaküps ning peaks vabanemisel asuma elama ema juurde.

Siim Mändmets kannab vangistust esmakordselt ning on kandnud küllaltki lühiajaliselt s.o 11 kuud. Tema puhul on eriti tõenäoline, et vangistus on avaldanud soovitud eripreventiivset toimet. Isik ei ole veel jõudnud vangistusega ära harjuda ning vangistus mõjub talle intensiivselt. Siim Mändmetsa on kriminaalkorras karistatud kahel korral, peamiselt varavastaste kuritegude eest. Tema käitumine vanglas on olnud keskpärane, ta ei ole küll distsiplinaarrikkumisi toime pannud, kuid ei ole ka õppinud ega töötanud. Vabanemisel on Siim Mändmetsal olemas ema toetus. Siim Mändmetsa toimikust nähtuvalt asus ta kuritegusid toime panema pärast seda, kui lahkus ema juurest mujale elama. Eeltoodud põhjusel ning samuti kuna Siim Mändmets on lõpetanud erivajadustega laste kooli, tuleb Siim Mändmetsa kohustada vabanemisel elama tema ema elukohas.

Siim Mändmetsa kandmata vangistus on ligi 4 kuud, mis ei või aga olla KarS § 76 lg 4 järgi katseaja pikkuseks, seega tuleb KarS § 76 lg 4 kohaselt määrata Siim Mändmetsa katseajaks

1 aasta.

Siim Mändmetsa ühiskonda taassulandumist tuleb reguleerida katseajaks lisakohustuste määramisega. Siim Mändmetsa võimalike riskide maandamiseks tuleb talle käitumiskontrolli ajaks määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning samuti kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Arvestades asjaolu, et Siim Mändmets on õppinud erivajadustega laste koolis, tuleb Siim Mändmetsa kohustada pöörduma psühhiaatri poole, milleks ta andis nõusoleku ning vajadusel alluma psühhiaatri poolt määratud ravile. Käitumisriskide vähendamiseks on vajalik kiire tööle asumine ning toimetulekuoskusi tõstvas sotsiaalprogrammis osalemine, samuti regulaarne tekitatud kahju hüvitamine.

Kohus asja lahendamisel juhindub KarS §-dest 76 lg 1, 3, 4 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3.

Haide Rimmel kohtunik