Court denies early release due to high recidivism risk despite formal sentence completion.

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

05. märtsil 2008. a Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-14973 Kohtukoosseis Kohtunik Hele Ilisson Kohtuistungi sekretär Tõlk Maila Sarap Alla Korkin Prokurör Taotluse esitaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Jüri Vissak Tartu Vangla esindaja Sigrid Kägo Kriminaalasi Süüdimõistetu Arkadi RADAJEV´i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Arkadi RADAJEV elukoht (vabanemisel): x; isikukood: 37605132222 Kaitsja-vandeadvokaat Otto Preem määratud korras RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

Jätta Arkadi RADAJEV vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista Arkadi RADAJEV´ilt riigituludesse menetluskuluna 2106 krooni 30 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Arkadi RADAJEV, 1-07-14973, menetluskulu“, või

- pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Arkadi RADAJEV, 1-07-14973, menetluskulu“. Kui menetluskulu ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Valga Advokaadibüroo kasuks 2106 krooni 30 senti vandeadvokaat Otto PREEM´i poolt süüdimõistetu Arkadi RADAJEV´i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Viru Maakohtu 16.05.2007. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-107 tunnistati Arkadi RADAJEV süüdi KarS §199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistati vangistusega 4 kuud, KarS §200 lg 2 p 9 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat. Süüdistuses Kars §114 p 6 - §25 lg 2 ja §209 lg 2 p 1,3 järgi mõisteti õigeks. KarS §64 lg 1 alusel mõisteti Arkadi RADAJEV´ile liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS §64 lg 1 ja §65 lg 1 alusel loeti A.Radajev´ile mõistetud karistusega kaetuks Harju Maakohtu 29.03.2006.a. kohtuotsusega ja Viru Maakohtu 18.04.2006.a. mõistetud karistus

2 aastat, mõistes A.Radajevile liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Liitkaristusest arvati maha Harju Maakohtu 29.03.2006.a. kohtuotsusega ja Viru Maakohtu 18.04.2006.a. kohtuotsusega mõistetud osaliselt (12.10.2005.a.-15.05.2007.a. ) ärakantud vangistus 1 aasta, 7 kuud ja 4 päeva ning loeti tema lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 16.05.2007.a. Seega algas kinnipeetava karistusaeg 16.05.2007.a. ja lõppeb 11.10.2008.a. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel oli kinnipeetav vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast ära kandnud 12.10.2007.a.

Tartu Vangla toetab Arkadi RADAJEV´i tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. Kriminaalhooldusosakonna poolt esitatud arvamuses ei toetata A.Radajev´i vabastamist.

Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu A.Radajev seletas kohtus, et ta soovib tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabaneda ja on kindel, et enam kunagi nii ei juhtu. Vanglast vabanedes on tal olemas töökoht OÜ-s E , kus hakkab tööle plastakende ja –uste paigaldajana. On loobunud narkootikumide tarvitamisest, kuna tervis läks kehvaks. Ämari Vanglas on läbinud kursuse, mis oli mõeldud narkomaanidele. Ka kaitsja toetab oma kaitsealuse taotlust. Avaldab, et isikus on olemas tahe muutusteks, ta on loobunud narkootikumide tarvitamisest ja tal on vabaduses toetav lähivõrgustik.

Prokuröri seisukoht oli, et vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas, kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Eelnevad karistused on näidanud üheselt, et isik ei suuda vabaduses täita nõuetekohaselt kriminaalhoolduse nõudeid, käitumine on impulsiivne, jäik. Selleks, et isik vabaneks, tuleks tal muuta oma ellusuhtumist.

Kohtuniku seisukoht Arkadi RADAJEV mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemises.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on A.Radajev temale mõistetud karistusajast ära kandnud rohkem kui 2/3. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohtunik leiab, et Arkadi RADAJEV´i vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist ei ole hetkel põhjendatud. Karistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel tuleb eristada selle formaalseid ja materiaalseid eelduseid. A.Radajev on mõistetud karistusest enam kui 2/3 ära kandnud, seega võiks isiku formaalselt vabastada. Arvestada tuleb aga ka seda, milliste tegude eest isik on süüdi mõistetud ja karistust kannab – isikut on karistatud kriminaalkorras kaheksal korral, peamiselt varavastaste kuritegude eest, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki ( hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ) ei täitnud.

A.Radajevit on eelnevalt karistusest tingimisi vabastatud allutamisega käitumiskontrollile, kuid ta ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid ning tema tingimuslik karistus pöörati täitmisele, millest tuleneb, et tema suhtes ei täida tingimuslikult katseajaga mõistetud karistus, mida oma põhiolemuselt kujutab ka ennetähtaegne vangistusest vabastamine, KarS §56 lg-s 1 sätestatud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Tartu Vangla annab A.Radajev´i karistusajale järgmise hinnangu: kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad, tegeleb peamiselt lugemise ja spordiga.

Narkosõltlaste tugirühma töös ei osale. Vangistust on ta soovinud kanda kinnises eluosakonnas, kus kaaskinnipeetavate ja vanglaametnikega probleeme pole esinenud. Vangistuses oleku ajal pole esitanud sooviavaldust tööle asumiseks. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas kindel elukoht ning töökoht. Takistavaks asjaoluks töötamisel ning oma majandusliku olukorra stabiilsena hoidmisel võib saada narkootikumide tarvitamine. Seega kohus nõustub täielikult prokuröri arvamusega, et antud ajahetkel oleks isiku vabastamine tingimisi liialt ennatlik.

Seega leiab kohtunik, et tulenevalt väga kõrgest kuriteoriskist ei ole otstarbekas Arkadi RADAJEV´it tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, vabastamine antud momendil oleks ennatlik. Ennetähtaegne vabanemine ei ole kindlasti reegel ning kinnipeetav peab reaalset vangistust kandes alati eeldama, et see tuleb ka lõpuni kanda. Kaitsjatasu Süüdimõistetu taotluse alusel määras kohus A.Radajev´ile KrMS § 432 lg 3 alusel kaitsja. Kaitsja, vandeadvokaat Otto Preem esitas kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Valga Advokaadibüroo kasuks 2106 krooni 30 senti.

Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras on 2106 krooni 30 senti.

Hele Ilisson Kohtunik 05.03.2008.a.