Court denies conditional early release for violent recidivist due to lack of employment and unpaid debts.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court rejected the prisoner's application for conditional early release, ordering him to remain incarcerated until the end of his sentence. While the prisoner argued for release based on family ties and hope for future employment, the prosecution highlighted his violent crime history, prior convictions, and disciplinary infractions within the prison. The court determined that granting release would undermine public justice and failed to align with the general purposes of punishment given his behavior and lack of guaranteed support.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 76; KrMS § 426, 432, 383, 384: The court must consider all personal circumstances including the nature of the crime and conduct during imprisonment when deciding on conditional early release, and may deny it if the individual poses a risk to society or lacks a stable plan for reintegration.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
1-08-1372
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
15. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-1372
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk Maksim Tšurkin
Prokurör Eneli Pau
Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Georgi Filjovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Georgi Filjov (isikukood: 38202010372; viibib Xxx Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Georgi Filjov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Xxx Vangla esitas 29.01.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Georgi Filjovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Georgi Filjov tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 27.10.2005.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg - 3 päeva, seega kuulub ärakandmisele 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 18.04.2005.a ja lõpp on 14.04.2009.a.
G. Filjovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuse jooksul 2-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel soovib elama minna tädi juurde , töökoha loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu G. Filjovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetaval puudub kindel töökoht. Kinnipeetava vanglakaristus lõppeb alles 2009.a aprillikuus, mistõttu oleks otstarbekas lükata ennetähtaegne vabastamine edasi karistusaja viimasele aastale, et isikul oleks võimalik endale töökoht leida.
Georgi Filjov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokuröri hinnangul on kinnipeetav toime pannud vägivallaga seotud kuriteo. Ta on varemgi kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Vangistuses on ta distsipliini rikkunud ning mõlemad rikkumised on kehtivad. Vabanedes ei ole kinnipeetaval garanteeritud töökohta, kuid tal on suurel hulgal tasumata rahalisi nõudeid. Arvestades kõik eeltoodut, on prokurör seisukohal, et vabastamine oleks ennatlik ja ei toeta taotlust.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud G. Filjovi ja prokuröri arvamused, leiab, et G. Filjov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G. Filjovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on toime pannud vägivallaga seotud kuriteo. Ta on varemgi kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Vangistuses on ta distsipliini rikkunud ning mõlemad rikkumised on kehtivad. Vabanedes ei ole kinnipeetaval garanteeritud töökohta, kuid tal on suurel hulgal tasumata rahalisi nõudeid.
Arvestades G. Filjovi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik