Legislator Giurisprudenza & Legislazione
1-06-5624\33 Generato dall'IA

Court dismisses appeal on conditional release, citing high recidivism risk and lack of legal merit in arguments.

Numero d'incarto 1-06-5624\33
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Respinto (Dismissed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court dismissed the defendant's appeal against the first-instance decision denying conditional release from prison. The lower court found that despite the prisoner's positive behavior and completed programs, his risk of reoffending remained high due to violent crimes, disciplinary records, and lack of stable employment. The appellate court agreed, ruling that the first-instance judge correctly weighed all factors and made no error in judgment.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

KarS § 76 lg 4; KarMS § 390 lg 1, § 326 lg 3: The court of appeal may dismiss an appeal if it is clearly unfounded, particularly when the first-instance judgment correctly applies statutory criteria for conditional release and the appellant's arguments lack legal relevance.

Parole chiave

Generato dall'IA
conditional release recidivism risk appeal dismissal prison discipline risk assessment conditional release criteria unfounded appeal disturbo depressivo ricorrente

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
KarS § 76 lg 4
Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.
KarMS § 390 lg 1
KarMS § 326 lg 3

Giurisprudenza citata

Generato dall'IA
Riigikohtu 27. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11
(Vt nt Riigikohtu 27. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
Riigikohtu 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17
(Riigikohtu 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Ringkonnakohtu hinnangul on Tartu Maakohus veenvalt ja arusaadavalt selgitanud, miks ei ole A.
Generato dall'IA

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

10. mai 2018

Kohtuasja number

1-06-5624

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi

Aleksandr Kapajevi (isikukood 37907232715) vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 20. aprilli 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Aleksandr Kapajev, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Kapajevi määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2007. a otsusega tunnistati Aleksandr Kapajev süüdi karistusseadustiku (KarS) § 122 järgi (alates 01.01.2015 kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 1 järgi) ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus

A. Kapajevi karistust Tartu Maakohtu 12. septembri 2001. a kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa – 13 aasta 5 kuu ja 5 päeva – võrra ning mõistis liitkaristuseks 14 aastat 9 kuud ja 15 päeva vangistust. Vangistustähtaja alguseks luges kohus 31. jaanuari 2007 ja vangistuse lõpptähtpäev on 15. november 2021.

2. 23. jaanuaril 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid A. Kapajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud

A. Kapajevi ennetähtaegset vabastamist.

3. Tartu Maakohtu 20. aprilli 2018. a määrusega jäeti A. Kapajev vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus leidis, et formaalsed alused KarS § 76 lg 2 p 2 kohaldamiseks on olemas, KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on aga täitmata. Kohus märkis, et A. Kapajev kannab liitkaristust, mis hõlmab karistust kahe inimese tapmise eest eriti piinaval ja julmal viisil, samuti karistust röövimise, tunnistajate ähvardamise ja vanglas grupis toime pandud kaaskinnipeetava piinamise eest. Viimati on A. Kapajev pannud kuriteo toime vanglas. Kuigi A. Kapajev on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, lõpetanud põhikooli, õppinud riigikeelt ja omandanud keevitaja eriala ning töötanud majandustöödel, on tema retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Kuigi 2(3)

A. Kapajevi käitumist vangistuses saab pidada rahuldavaks, ei saa seda siiski hinnata laitmatuks.

A. Kapajevil on kehtiv distsiplinaarkaristus ja talle on esitatud uus kahtlustus kuriteo toimepanemises. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab ka asjaolu, et A. Kapajevil puudub kindel töökoht. Kuivõrd A. Kapajev on varemgi toime pannud varavastaseid kuritegusid, võib ta ilma kindla töökoha ja stabiilse sissetulekuta asuda majandusliku kasu saamise eesmärgil uusi kuritegusid toime panema. Karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja läbida täiendavaid sotsiaalprogramme, suhelda spetsialistidega alkoholisõltuvusest vabanemiseks, püüda leida töökoht ja sissetulek.

4. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Kapajev, kes palub end ennetähtaegselt vangistusest vabastada, kuna ta viibib vangistuses esimest korda, on läbinud kõik ettenähtud programmid, töötab ja õpib vangistuses ning on mõistnud oma ekslikku käitumist. A. Kapajev märgib, et tal on olemas kindel elukoht ja toetavad sugulased.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Kapajevi määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

6. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.

7. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu 27. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.

8. Kolleegiumi hinnangul on A. Kapajevi määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Ringkonnakohtu hinnangul on Tartu Maakohus veenvalt ja arusaadavalt selgitanud, miks ei ole A. Kapajevi ennetähtaegne vabastamine KarS § 76 lg-s 4 nimetatud otsustuskriteeriume arvestades põhjendatud. Maakohus võttis A. Kapajevit vabastamata jättes arvesse nii kinnipeetavat 3(3) positiivselt iseloomustavaid asjaolusid – sotsiaalprogrammide läbimine, vangistuses õppimine ja töötamine – kui ka ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivaid aspekte – kuriteo toimepanemise asjaolud (eriti kuritegude vägivaldsus), kinnipeetava karistatus, sh kuriteo toimepanemine vanglas, töökoha puudumine, kehtiv distsiplinaarkaristus, uus kuriteokahtlus, mida praegu menetletakse. Kokkuvõttes leidis kohus, et positiivne ei kaalu üle negatiivset, mistõttu tuleb

A. Kapajevil jätkata vangistuse kandmist. Kohus ei jätnud A. Kapajevi vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus

A. Kapajevi määruskaebuse Tartu Maakohtu 20. aprilli 2018. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.

Juhan Sarv

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus