Legislator Giurisprudenza & Legislazione
1-07-4283\1 Generato dall'IA

Court denies conditional early release for recidivist due to high re-offending risk and lack of stable housing.

Numero d'incarto 1-07-4283\1
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Respinto (Dismissed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court rejected the prisoner's request for conditional early release, ordering him to serve his full sentence. Although the inmate had no disciplinary infractions and offered to work, the court found his risk of re-offending high due to a history of crimes driven by financial desperation and a prior failed probation period. The decision emphasized that early release would undermine public trust and that the inmate lacked a guaranteed job or stable home to support his release.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

KarS § 76; KrMS §-dest 426, 432, 383, 384: A court may deny conditional early release if the offender poses a significant risk of re-offending, lacks a stable plan for post-release life, or if serving the full term better serves the goals of punishment and public safety.

Parole chiave

Generato dall'IA
conditional early release recidivism risk assessment stable housing requirement probation failure history public safety interest prova del rischio persecuzione attività lucrativa non autorizzata rischio d'emigrazione

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
KarS § 76
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
KrMS § 426
KrMS § 432
KrMS § 383
KrMS § 384
Generato dall'IA

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

1-07-4283

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 12.aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-4283

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Eneli Pau

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Marek Mõttus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Marek Mõttus (sündinud 04.07.1985.a; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Marek Mõttus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 09.04.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Marek Mõttus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Marek Mõttus tunnistati süüdi Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 14.02.2006.a otsusega KarS § 149 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1;§ 64 lg 1 alusel suurendada karistust 27.12.05.Valga MK ärakandmata osa 1a.11k. võrra. Lõplikuks karistuseks 2aastat 1kuu vangistust.

Karistuse kandmise algus on 14.02.2006.a ja lõpp 14.03.2008.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 28.02.2007.a.

Marek Mõttus`e karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligikaudu 11 kuud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul ei ole M. Mõttus`e suhtes kohaldatud mitte ühtegi distsiplinaarrikkumist. M. Mõttus käis vangistuse ajal sotsiaaloskuste kursustel ja õppis õmbluse kursusel. Vanglas ei ole tööga ja õpingutega hõivatud olnud. Töötab vangla puidutöötlemise ettevõttes 6 aastat. Kuriteo pani toime alkoholijoobes koos nelja teise isikuga. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Kinnipeetav arvab, et suudab end kontrollida ja Ta on nõus alkoholiraviga. Esitatud andmete järgi on M. Mõttus`el peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXXXXXXXX vald. Peale vabanemist on lootus saada tööle OÜ Viljandi Metall ning on ka võimalus saada tööle saekaatrisse, kus Ta ka enne töötas. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk väike. Vabanemisel ei ole isik otseselt ohtlik mitte kellelegi. Soovitatavad tegevused katseaja jooksul oleksid tööle asumine oma erialal ning osalemine vastavalt kuriteoliigile sotsiaalprogrammides.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Marek Mõttus ei sobi kriminaalhooldusele. Ametniku hinnangul on M. Mõttus`el otstarbekas oma karistusaeg lõpuni kanda, sest Tema eelnev käitumine käitumiskontrolli ajal ei andnud soovitud tulemusi. Vaatamata ametnikule antud lubadustele käituda seaduskuulekalt, ei suutnud Ta oma lubadusi täita. Kinnipeetava ema sõnul ei ole Tal võimalik oma pojale eluaset pakkuda, küll on aga nõus koos tütrega aitama esialgselt eluaset otsida.

Marek Mõttus taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et otseselt teo põhjust ei teagi, teo pani toime seiklushimust ja rumalusest. Vanglasoleku ajal on ümbermõtestanud eluväärtused ning mõistab põhjuste-tagajärgede seoseid. Sooritatud kuritegu kahetseb.

Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on toime pannud kuriteo, mille puhul on avalik huvi äärmiselt suur – koos kaasosalistega sodis kinnipeetav hauatähise. Samuti on ta toime pannud varguseid. Kuritegude sooritamise põhjus oli rahapuudus. Ka käesoleval ajal pole tal vabanedes garanteeritud töökohta ja ka stabiilne alaline elukoht puudub kuivõrd ema teda enda juurde elama võtta ei saa. Kõigest eelnevast tulenevalt on prokurör seisukohal, et käesoleval ajal, arvestades kuriteo asjaolusid ja tingimusi pärast vabanemist, ei ole võimalik toetada enne tähtaegset vabanemist.

Kohus, ära kuulanud Marek Mõttus`e ja prokuröri arvamuse, leiab, et M. Mõttus tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on M. Mõttus`e ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Mõttus`e isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Marek Mõttus kannab karistust surnu mälestuse teotamise eest, mille eest talle mõisteti 2- aastane 1-kuune vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi M. Mõttus ei oma, on aeg, mil M. Mõttus on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt.

M. Mõttus peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka M. Mõttus`e suhtes koostatud iseloomustuses ning M. Mõttus`e ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja.

Kinnipeetav on toime pannud kuriteo, mille puhul on avalik huvi äärmiselt suur – koos kaasosalistega sodis kinnipeetav hauatähise. Samuti on ta toime pannud varguseid. Kuritegude sooritamise põhjus oli rahapuudus. Ka käesoleval ajal pole tal vabanedes garanteeritud töökohta ja ka stabiilne alaline elukoht puudub kuivõrd ema teda enda juurde elama võtta ei saa.

Arvestamata ei saa aga jätta asjaoluga, et rohkem kui 2-aastasest vangistusest on M. Mõttus`el kandmata ligikaudu 11 kuud vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 14.03.2008.a) ning M. Mõttus`e ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks M. Mõttus`e vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik