Legislator Giurisprudenza & Legislazione
1-06-16234\1 Generato dall'IA

Court grants conditional early release to a prisoner based on good behavior and low re-offending risk.

Numero d'incarto 1-06-16234\1
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Accolto (Allowed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court granted Vladimir Vilde's application for conditional early release from prison, ordering his release with supervision until January 17, 2009. The prisoner demonstrated good conduct, completed rehabilitation programs, and expressed a firm desire to reintegrate into society with family support. The court ruled that his low risk of re-offending and stable life plans satisfied the statutory requirements for early release.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

KarS § 76 lg 2 ja 3; KarS § 75 lg 1: A court may grant conditional early release to a prisoner if they have shown good behavior, possess a stable life plan, and present a minimal risk of re-offending.

Parole chiave

Generato dall'IA
conditional early release prisoner rehabilitation re-offending risk assessment criminal supervision probationary period prison conduct social reintegration

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
KarS § 76 lg 2 ja 3
KarS § 75 lg 1 p 1,2,3,4,5
KarS § 75 lg 2, 4
KrMS § 69
KrMS § 269 lg 2 p 4
KrMS § 383-387
KrMS § 426
KrMS § 432

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

M Ä Ä R U S

Tallinnas,3. jaanuaril 2007.a.

1-06-16234

Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova ja tõlgi Z.Vorošilova juuresolekul vangla esindaja M.Antsmäe ja prokuröri K.Miitra osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise Vladimir Vilde tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks t u v a s t a s :

Vladimir Vilde oli süüdi mõistetud 30.11.1994.a Narva Linnakohtu otsusega KrK § 101 p 7; § 202 järgi, lõplikuks karistuseks KrK § 40 alusel 15 aastat vangistust. KrK § 45 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistusaeg.

Karistuse kandmise aja algus on 17.01.1994.a. ja lõpp 17.01.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 17.01.2004.a.

Vladimir Vilde käitumine vanglas on olnud korralik, tunnistab ja täidab sisekorraeeskirju. Vanglatöötajatega suhtleb korrektselt ja vaoshoitult. Kolmel korral on viibinud eesmärgipäraselt lühiajalisel väljasõidul. Karistuse kandmise ajal on 12 korral kohaldatud erinevaid ergutusi. Vangistuse ajal on hariduse täiendamisele eelistanud töötamist ja haginõuete maksmist. Töötab vanglas majandustöödel abitöölisena. Suhtumine toimepandud kuriteosse on reaalne. Tunnistab toimepandud kuritegu ja elab vangistust raskelt üle. Kuriteo riske vähendavaks asjaoluks vabaduses võib pidada kinnipeetava enda tõsist soovi jätkata laste kasvatamist ning kindel soov eriala omandada, millega on alustatud vanglas. Nüüdseks arvab olevat suurenenud teadmine isiklikust vastutusest ja õigetest valikutest seaduskuulekaks toimetulemiseks ning riskifaktori olemasolust. Uue kuriteo toimepanemise risk on kriminogeensete riskide hindamise küsimustiku alusel väike. Vabanemisel on olemas kindel elukoht ja sugulaste esialgne toetus. Murru Vangla direktor taotleb Vladimir Vilde tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on risk uute kuritegude toimepanemiseks minimaalne ning kinnipeetav on võimeline alustama elu seaduskuuleka inimesena, asuma tööle ning elama seaduskuulekalt.

Prokurör ei toeta taotlust.

Kohus leiab ,et taotlus kuulub rahuldamisele. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid ,süüdimõistetu isikut ,varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vladimir Vilde käitumine vanglas on olnud korralik, tunnistab ja täidab sisekorraeeskirju. Vanglatöötajatega suhtleb korrektselt ja vaoshoitult. Kolmel korral on viibinud eesmärgipäraselt lühiajalisel väljasõidul. Karistuse kandmise ajal on 12 korral kohaldatud erinevaid ergutusi. Vangistuse ajal on hariduse täiendamisele eelistanud töötamist ja haginõuete maksmist. Töötab vanglas majandustöödel abitöölisena. Suhtumine toimepandud kuriteosse on reaalne. Tunnistab toimepandud kuritegu ja elab vangistust raskelt üle. Pärast vabanemist asub Vladimir Vilde elama aadressil xxxxxxxxxxx .

Kohus nõustub ,et Vladimir Vilde kannab karistust tapmise eest ning alaealise kuritegevusele kaasatõmbamise eest. Kohus möönab , et tegemist on 1 astme kuriteoga, kuid võtab siinkohal arvesse, et Vladimir Vilde näol on tegemist isikuga, kes viibib vanglas esimest korda ning kes tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandut. Vangla psühholoogi ettekandest nähtub, et Vladimir Vilde on püüdnud mõtestada kuriteoni viinud asjaolusid ning teinud juhtunust adekvaatseid järeldusi. Tulevikus tahab Vladimir Vilde elada õiguskuulekalt, enda elus tähtsaimaks peab kinnipeetav perekonda. Vabaduses ootavad teda õde ja 2 last . Käitumine karistuse kandmise ajal on olnud korralik. Vangistuses viibides ei ole tal esinenud ühtegi režiimirikkumist, tal on 12 ergutust, sisekorraeeskirja nõudeid ta tunnistab ja täidab. Vangla administratsiooni, esindajatega on suhted korrektsed. Alkoholi ning narkootiliste ainetega puutumust vanglas viibimise ajal ei ole täheldatud, keelatud esemete omamist ja vahendamist ei ole registreeritud. Vangistuses viibimise aja jooksul on ta töötanud, vabanemisfondis tal on 29 164 krooni. Hinnates neid elutingimusi ja tagajärgi, mida võib tuua kaasa V.Vilde tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine, on põhjendatud märkida, et tal on võimalus võtta end arvele Tööhõiveametisse ja saada töökoha , seega omada sissetulekut. Samuti on süüdimõistetul olemas kindel elukoht. Vildel on säilinud positiivsed sotsiaalsed sidemed oma lähedastega, perekond ootab teda koju. V.Vilde omab konkreetseid plaane, mis on seotud kodu, perekonna ja tööga . Ta on motiveeritud elama stabiilset perekonnaelu ja vältima järjekordset vanglasse sattumist. Võimalik kriminaalhooldaja toetab tema ennetähtaegset vabastamist. Vangla järelevalveosakonna ja julgeolekutalituse hinnangute kohaselt , uue kuriteo sooritamise risk V.Vilde puhul on minimaalne. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et V.Vilde tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest on põhjendatud. V.Vilde vastab KarS § 76 lg.2 ja 3 järgi ennetähtaegse vabastamise nii materiaalsetele kui ka formaalsetele eeldustele.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS §75,76; KrMS §§ 69, 269 lg.2 p.4, 383-387, 426, 432 kohus

m ä ä r a s :

Vabastada Vladimir Vilde / ik.xxxxxxxxxxxx / karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 17.01.2009.a. ja määrata ta selleks tähtajaks Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Narva linna talituse kriminaalhooldaja Larissa Paal järelvalve alla / !.Mai,2, Narva/ ning kohustada järgima KarS § 75 lg.1 p.1,2,3,4,5 sätestatud kontrollnõudeid:

1)elama kohtu määratud alalises elukohas / aadressil xxxxxxxxxx /, 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohaldada Vladimir Vilde suhtes vastavalt KarS § 75 lg.2, 4 järgmised kohustused:

1/registreerimine kriminaalhooldusosakonnas esimese kolme kuu jooksul kaks korda kuus eelnevalt kokkulepitud päevadel. 2/ mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul. 3/mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. 4/ osaleda sotsiaalabiprogrammides, juhul kui kriminaalhooldaja pakub. 5/asuda tööle kahe nädala jooksul alates vabanemise päevast või võtta end tööhõiveametis töötuna arvele .

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule .

Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik: