Court convicts defendant of driving under influence while previously sentenced for same offense.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court convicted the defendant of driving a motor vehicle while intoxicated, having previously been sentenced for the same offense. Although the defense argued for a fine due to the defendant's health and lack of employment, the court rejected this and imposed a short-term prison sentence. The final penalty was reduced by one-third under summary procedure rules, resulting in two months of suspended imprisonment, a six-month driving ban, and a state fine.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 424; KarS § 238 lg.2; KarS § 73; KarS § 50 lg.1: A person previously sentenced for driving under influence who commits the same offense again shall be convicted and sentenced to imprisonment, which may be suspended, with mandatory reductions for confession and remorse.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
nr. 1- -
06 4227
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel
Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
. mail 2006.a. Tallinn
Kriminaalasja number
1 06 4227 - - /06231400 /
Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla
Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja
Kohtuistungi aeg
. mail 2006.a.
Kriminaaalasi H.G süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses
Prokurör Helen Kiviloo
SÜÜDISTATAV H.G – Elukoht: XXXXXXXX, põhi haridus ,i.k , XXXXXXXX ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata
Kaitsja Advokaat Uido Truija Tõkendpuudub.
RESOLUTSIOON Mõista H.G
süüdi KarS § 424 järgi ning karistada –
(kolme) kuulise vangistusega.
KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada H.G-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2(kaks) kuud vangistust.
KarS § 73 alusel ei pöörata vangistust täitmisele kui H.G
3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu . KarS § 50 lg.1 alusel lisakaristusena võtta H.G-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 6(kuueks) kuuks.
Mõista H.G-lt välja 2250.- - krooni (kaks tuhat kaks sada viiskümmend ) sundraha riigituludesse. Riigi kasuks välja mõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 viitenumbrile 2800049777 (Harju Maakohus)
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtule.
Maakohus tuvastas :
30.08.2005 Süüdistus on esitatud selles, et H.G , olles .a. karistatud LS § 74’19 alusel rahatrahviga summas 9000.-krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas 04.02.2006.a kell 20.30 juhtis Harju maakonnas ,Raasiku , vallas Raasiku kaupluse juures mootorsõidukit Volkswagen Golf , reg.märgiga 757 AHV, olles joobeseisundis.
Seega H.G pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.
H.G kuritegu on tõendatud: Väärteoprotokoll nr AB 786571
/t.l. /;Alkoholijoobe
meditsiinilise tuvastamise akt /t.l. 5/; otsus väärteoasjas nr. 2376,05,005237 /t.l. /
väärteoprotokoll nr AB 796440 /tl.7/;
/, joobeseisundi tuvastamise protokoll /tl.8/ menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll /t.l. 9/, kahtlustatava H.G ütlused /t.l.
17 /.
Kohus leiab, et esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud. Süüdistatav H.G tunnistas kohtuistungil ennast süüdi ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses Süüdistatava kaitsja pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud, ka ei ole süüdistatava tervisliku seisukorra ja töökoha puudumise tõttu otstarbekas mõista karistuseks rahaline karistus , vaid tuleb nõustuda prokuröri poolt taotletud karistuse liigiga.
Karistuse mõistmise üldsätted on sätestatud KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvesse võttes süüdistatava poolt antud kuriteo toimepanemise asjaolusid, seda, et süüdistatav ei ole varem kohtulikult karistatud .
Kohus nõustub prokuröri seisukohaga karistuse mõistmisel, H.G-le ning leiab, et tuleb mõista karistuseks lühiajaline vangistus, mida tingimuslikult ei pöörata täitmisele. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü omaksvõtt ja puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuna asja arutamine toimus lühimenetluses, tuleb süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.
KrMS § 175 ja 180 lg.3 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka osa menetluskulusid s.o. süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha pooles ulatuses, ülejäänud osas jätta süüd . imõistetu rahalise olukorra tõttu menetluskulud riigi kanda
Kohtunik