Legislator Giurisprudenza & Legislazione
1-06-1651\5 ECLI:EE:PMK:2006:1.06.1651.12860 Generato dall'IA

Court allows plea deal for two defendants convicted of violent group disturbance under Criminal Procedure Code.

Numero d'incarto 1-06-1651\5
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Parzialmente accolto (Partially Allowed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court accepted plea agreements with two defendants, S.K. and Martin S.K., regarding charges of violent group disturbance. Both parties admitted guilt and agreed to the prosecution's recommended sentences, which included imprisonment for one defendant and a fine for the other. The court formally convicted them, imposed the agreed penalties, and ordered state costs while waiving travel bans.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

KrMS § 239-245; KrMS § 175 lg 1 p9, 179: In a plea procedure, if the defendant and defense counsel voluntarily agree to the prosecution's charges and sentencing recommendations without coercion, the court may convict and impose the agreed-upon penalty.

Parole chiave

Generato dall'IA
plea procedure voluntary agreement group disturbance violent crime sentencing guidelines state costs trial summary

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
KrMS § 239-245
KrMS § 175 lg 1 p9
KrMS § 179
KarS § 263 p 1,4
Süüdi tunnistada S.K kuriteos KarS § 263 p 1,4 järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus (6) kuud.
KarS § 74
KarS § 263 p 1,4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale S.K-le karistuseks vangistust kuus (6) kuud, KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga kaheksateist (18) kuud ühes KarS 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.
KarS § 75
KarS § 75 lg 1 alusel kohustada S.K katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-06-1651

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

06. aprillil 2006. a., Kuressaare Kohtumajas Kriminaalasja number 1-06-1651 (05274000246) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Inna Teresk Tõlk - Kriminaalasi S.K süüdistus kuriteos KarS § 263 p 1,4 järgi ja Martin S.K süüdistus kuriteos KarS § 263 p 1,4 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses

Prokurör

Svetlana Maripuu Süüdistatavad

S.K, ik.xxx;

ja

MARTIN S.K, ik. 38312220231;

Kaitsja

S.K kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld; Martin S.K kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada S.K kuriteos KarS § 263 p 1,4 järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus (6) kuud. KarS §-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta S.K-le mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata katseajaga 18 (kaheksateist) kuud käitumiskontrollile allutamisega.

Süüdi tunnistada MARTIN S.K kuriteos KarS § 263 p 1,4 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) miinimumpäevamäära (150x50), s.o. 7500 (seitse tuhat viissada) krooni riigituludesse.

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr.10220034796011 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas viide 4100064858.

KarS § 75 lg 1 alusel kohustada S.K katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohus määrab, et S.K-le mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõuded ning kohustused. S.K anda katseajaks temale määratavate kriminaalhooldajate järelevalve alla.

S.K ja Martin S.K suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel ära jätta.

Välja mõista S.K-lt riigituludesse menetluskulu - sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni.

Välja mõista Martin S.K-lt riigituludesse menetluskulu - sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni.

Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 Ühispangas, viide 2800049696.

Kohtuotsus rahalise karistuse ja menetluskulu väljamõistmise kohta loetakse täidetuks ja otsust täitmisele ei pöörata, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena ja menetluskuluna väljamõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul. Kui menetluskulu ei ole ettenähtud tähtpäevaks tasutud, saadetakse kohtuotsus või -määrus menetluskulu kohta kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega.

Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustuse kohta tehtud otsustuse võib vaidlustada KrMS 15 peatüki sätete kohaselt.

S.K süüdistatakse selles, et tema koos oma poja Martin S.K-ga tungis 11.07.2005.a. kella 19:40 paiku avalikus kohas Saare maakonnas Leisi alevis Leisi Keskkooli ühiselamu juures Eesti Õpilasmaleva töö-ja puhkelaagris olevate ja õhtuseks ürituseks valmistuvate alaealiste laste ja kasvatajate juuresolekul kallale komandörile V.T.le ja alaealisele H. R.ale, ähvardasid neid vägivallaga, seejärel S.K üritas lüüa rusikaga näkku V.T.t, lõi tal käest mobiiltelefoni maha ja lõi jalaga keha piirkonda ning alaealist H.R.t lõi rusikaga näkku. Samal ajal ründas alaealist H. R.at Martin S.K, lõi teda rusikaga näkku ja viis füüsilist vägivalda kasutades ühiselamu kõrval oleva puu juurde ning sidus teibiga puu külge kinni. Oma tegevusega Erik ja Martin S.K rikkusid ka kõrvalseisvate alaealiste isikute rahu ja avalikku kindlustunnet ning nurjasid kavandatud ürituse. Oma sellise tegevusega, mis seisnes avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga grupi poolt, pani toime KarS § 263 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. S.K

Martin S.K süüdistatakse selles, et tema koos oma isa S.K-ga tungis 11.07.2005.a. kella 19:40 paiku avalikus kohas Saare maakonnas Leisi alevis Leisi Keskkooli ühiselamu juures Eesti Õpilasmaleva töö-ja puhkelaagris olevate ja õhtuseks ürituseks valmistuvate alaealiste laste ja kasvatajate juuresolekul kallale komandörile V. T.le ja alaealisele H. R.ale, ähvardasid neid vägivallaga. S.K lõi V. T. käest mobiiltelefoni maha, üritas lüüa rusikaga näkku ja lõi jalaga keha piirkonda ja alaealisele H. R.ale lõi rusikaga näkku. Samal ajal ründas alaealist H. R.at Martin S.K, lõi teda rusikaga näkku ja viis füüsilist vägivalda kasutades ühiselamu kõrval oleva puu juurde ning sidus teibiga puu külge kinni. Oma tegevusega Erik ja Martin S.K rikkusid ka kõrvalseisvate alaealiste isikute rahu ja avalikku kindlustunnet ning nurjasid kavandatud ürituse. Oma sellise tegevusega, mis seisnes avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga grupi poolt, pani MARTIN S.K toime KarS § 263 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaaltoimik Erik ja Martin S.K süüdistuses kuriteos KarS § 263 p1,4 järgi saabus kohtusse läbivaatamiseks lühimenetluses. Kohtuliku uurimise käigus esitas prokurör kohtule

KrMS §-des 241 ja 243 nimetatud protokollid ja §-s 245 nimetatud kokkulepped süüdistatavatega taotledes asja läbivaatamise jätkamist kokkuleppemenetluse sätete järgi. Kohus jätkas KrMS §-de 250 ja 247 alusel menetlust kokkuleppemenetlusena.

Prokuröri juures toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus on süüdistatav S.K ja tema kaitsja nõustunud S.K-le esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga. Pooled on jõudnud kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 263 p 1,4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale S.K-le karistuseks vangistust kuus (6) kuud, KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga kaheksateist (18) kuud ühes KarS 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.

Prokuröri juures toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav Martin S.K ja tema kaitsja nõustusid Martin S.K-le esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 263 p 1,4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Martin S.K-le karistuseks rahaline karistus ükssada viiskümmend (150) miinimumpäevamäära, s.o. 150x50=7500 (seitse tuhat viissada) krooni riigituludesse.

Süüdistatavad S.K ja Martin S.K selgitasid kohtuistungil, et nad on prokuröriga sõlmitud kokkulepetest arusaanud, nad nõustuvad sõlmitud kokkulepetega, kokkulepete sõlmimisel nende suhtes mingit sundi rakendatud ei ole.

Prokurör ja süüdistatavate kaitsjad kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkulepete juurde.

Maakohtu seisukoht.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Prokurör ja kaitsjad kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkulepete juurde, kinnitades samuti vabatahtlikku kokkulepete sõlmimist. Tsiviilhagi ei ole esitatud.

Kohus leiab, et S.K ja Martin S.K tuleb süüdi mõista KarS § 263 p1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja nendele tuleb mõista kokkulepetekohased karistused.

KrMS § 175 lg1 p9, 179 alusel kuulub S.K-lt ja Martin S.K-lt kummaltki nende süüdimõistmise korral väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära. Palga alammääraks on 3000 krooni ning seega on sundraha suuruseks 4500 krooni.

Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318.

Kristel Pedassaar kohtunik