Legislator Giurisprudenza & Legislazione
1-05-28\3 ECLI:EE:TLRK:2006:1.05.28.2434 Generato dall'IA

Estonian court dismisses appeals against robbery convictions, upholding sentence consistency with statutory guidelines.

Numero d'incarto 1-05-28\3
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Respinto (Dismissed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The Tallinn Court of Appeal rejected appeals by two defendants convicted of robbery, ruling the lower court's judgment legal and binding. The defendants argued procedural errors and claimed the sentence was too harsh, but the court found no grounds for leniency as mitigating factors like confession and remorse were absent or insufficient. Consequently, the court affirmed the original verdict, stating that the imposed sentences align with the statutory requirements for robbery.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

KarS § 200 lg 2 p 4,7; KarS § 56; KarS § 57 lg 1 p 3: The court upheld robbery convictions and sentences where the imposed punishment aligns with statutory guidelines and no legal grounds for mitigation or reversal exist.

Parole chiave

Generato dall'IA
Robbery Conviction Statutory Sentencing Guidelines Mitigating Circumstances Appeal Dismissal Criminal Procedure Law difetti materiali carenza di sostanza economica difetto della cosa

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
KarS § 56
Kohtukolleegium leiab, et I.S-ile mõistetud reaalne vangistus on kooskõlas KarS § 56 ettenähtud karistamise alustega ning apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu.
KarS § 57 lg 1 p 3
Apellatsioonikohtu istungil süüdistatav vaidlustas külla ainult karistust, kuid KarS § 57 lg 1 p 3 ettenähtud puhtsüdamliku kahestusena arvestatavat siirast kahetsust toimepandu üle süüdistatav ei väljendanud.
KarS § 200 lg 2 p 4,7
Tallinna Linnakohus mõistis Aleksandr U.I süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ja karistas 5 aastase vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 17.03.2004 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 9 aastat 5 kuud vangistust.
KarS § 65 lg 2
Tallinna Linnakohus mõistis Aleksandr U.I süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ja karistas 5 aastase vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 17.03.2004 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 9 aastat 5 kuud vangistust.
KrMS § 337 lg 1 p 1
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1, 344-345 lg 1,2 kohtukolleegium leidis, et tallinna linnakohtu 27 oktoobri 2005 kohtuotsus Aleksandr U.I ja I.S-i süüdistustes on seaduslik ja apellatsioonide alusel tühistamisele ei kuulu.
KrMS § 342 lg 3 p 1
KrMS § 344-345 lg 1,2
Generato dall'IA

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

Kohtukolleegium leiab, et I.S-ile mõistetud reaalne vangistus on kooskõlas KarS § 56 ettenähtud karistamise alustega ning apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1, 344-345 lg 1,2 kohtukolleegium leidis, et tallinna linnakohtu 27 oktoobri 2005 kohtuotsus Aleksandr U.I ja I.S-i süüdistustes on seaduslik ja apellatsioonide alusel tühistamisele ei kuulu. Apellatsioonid rahuldamisele ei kuulu.

IVI KESKÜLA JÜRI PAAP ENE RANDMÄE

Apellatsioonis esitatud väited 17.03.2004 aasta kohtuotsuse mitteeksisteerimisest on väärad kuna tegelikult oli A.U.I süüdi mõistetud ja karistatud 17.03.2004 aastal kuulutatud kohtuotsuse alusel / I kd. t.lk. 210-214/ ja sellist fakti tunnistas apellatsioonikohtu istungil ka A.U.I ise, seega on 17.03.2004 otsusega A.U.I süüdimõistmine ning karistamine vaidlustatud otsuses õigesti kajastatud. Apellatsioonis ei ole süüdistatav märkinud karistust kergendavaid asjaolusid, milliseid linnakohus ei oleks arvestanud. Linnakohtus on A.U.I tunnistanud oma süüd 13.07.2004 aastal toimepandud kuriteo osas, teises teda süüdistatud kuriteo toimepanemises oma süüd ei tunnistanud.

Kohus on karistuse mõistmisel leidnud, et A.U.I karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Apellatsioonikohtu istungil süüdistatav vaidlustas külla ainult karistust, kuid KarS § 57 lg 1 p 3 ettenähtud puhtsüdamliku kahestusena arvestatavat siirast kahetsust toimepandu üle süüdistatav ei väljendanud. Kohtukolleegium ei tuvastanud selliseid asjaolusid, mis annaksid seadusliku aluse A.U.I taotluse, kergendada temale mõistetud karistust, rahuldamiseks. Linnakohus on karistust põhistanud. Arvestatud on nii karistuse mõistmisel arvestatava süü suurusega, asjaoluga, et A.Filojov pani toime kaks esimese astme kuritegu ajal, mil ta analoogse kuriteo katse eest oli tingimisi karistusest vabastatud, seega katseajal.

Karistus on mõistetud alla sanktsioonis ettenähtud karistuse keskmist määra ja kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga ning selle tühistamise seaduslikud alused puuduvad. 2/ Süüdistatava I.S-i kaitsja, ära tuues KarS § 56 ettenähtud karistamise alused, ei ole apellatsioonis esitanud süü suurust, karistust kergendavat asjaolu ega isikuandmeid mida linnakohus poleks arvestanud ja mis annaks seadusliku aluse mõistetud karistuse tühistamiseks. Linnakohus on arvestanud karistuse mõistmisel arvestatava süü suurusega, samuti karistust kergendavate asjaoludega ja nimelt püü tunnistamise, tekitatud kahju heastamise ja puhtsüdamliku kahetsusega.

Enamaid KarS § 57 ettenähtud karistust kergendavaid asjaolusid apellatsioon ei kajasta ja selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka kohtukolleegium. Karistust raskendavaid asjaolusid linnakohus ei tuvastanud. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamise seisukohalt on määravaks ka süüdlase isik. Linnakohus oli õigustatud andma siinjuures hinnangu I.S-i senisele elukäigule ja nimelt faktile, et teda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest. Tuvastamist on leidnud, et eelmise vangistuse ärakandmisest vabanes I.S 02 juulil 2004 ja uue kuriteo pani ta toime juba 13 juulil 2004, seega vaid mõne päeva möödudes, mis näitab kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt, et I.S ei ole eelnevatest karistustest teinud õigeid järeldusi, oma käitumisega väljendab selgelt oma üleolevat suhtumist õiguskorda ning seetõttu kohtukolleegium leiab, et tema karistamisest tingimisi vabastamine ei ole kooskõlas ei süü suurusega, ega ka tema isikuomadustega ega väljakujunenud kohtupraktikaga.

Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks osutada, et I.S on varem karistusest tingimisi ka vabastatud, kuid vabaduses viibides jätkas ta uute kuritegude toimepanemisi. Mõistetud seadusliku karistuse tühistamise alusteks ei ole kohtsuitungil prokuröri poolt antud arvamus karistuse osas ega ka apellatsioonikohtuistungil I.S-i poolt antud ütlused pere loomise soovist. KarS § 200 lg 2 sanktsioon näeb ette kolme kuni viieteistaastase vangistuse. Linnakohus on I.S karistanud 3aasta 6 kuulise vangistusega, seega on mõistetud karistus ligilähedane sanktsioonis ettenähtud minimaalsele vangistusele.

senti, mitte aga kannatanu poolt äranäidatud summa. Seega tema kannatanut ei röövinud ja seda kinnitab ka tunnistaja A.Ivanov. Palub kriminaalasi üle vaadata ja teha õiglane otsus ja kergendada talle mõistetud karistust. Otsust on vaidlustanud ka I.S-i kaitsja, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist I.S-ile mõistetud karistuse osas ja uue otsusega I.S-ile kergema karistuse mõistmist. Kaitsja toob apellatsioonis ära KarS § 56 sisu ja leiab, et I.S-i süü suuruse, isikuomaduste ja karistust kergendavate asjaolude puhul oli võimalik teda karistada tingimisi vangistusega. Prokurör palus teda karistada 3a 6k vangistusega arvestades kergendava asjaoluna vaid kahju vabatahtlikku hüvitamist. Sellest tulenevalt kaitsja leiab, et tulekski I.S-i suhtes kohaldada kasvõi osaliselt tingimisi karistust, kohaldades KarS § 74 lg 1,2,3 sätteid. Sellisel juhul oleks täidetud karistuse erija üldpreventiivne eesmärk.

Apellatsioonikohtu

istungil

apellant-süüdistatav

A.U.I

loobus

osaliselt

esitatud

apellatsioonist. Vaidlustamata süüdimõistmist ning tema tegudele antud juriidilist hinnangut täpsustas, et ei nõustu vaid mõistetud karistustega kuna see on liialt range. Arvab, et mõistetud 5 aastast vangistust võiks lühendada ühevõi pooleteist aasta võrra. I.S-i kaitsja-apellant toetas esitatud apellatsiooni ja palus kergendada I.S-ile mõistetud karistust tema osalise karistusest tingimisi vabastamise teel. I.S toetas kaitsja poolt esitatud apellatsiooni ja taotles samuti tema osaliselt tingimisi karistusest vabastamist. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsusega mõistetud karistused seaduslikud ning kohtuotsuse osaliseks tühistamiseks ning süüdlastele kergema karistuse mõistmiseks seaduslikud alused puuduvad. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS: 1/ Apellatsioonikohtu istungil süüdistatav Aleksandr U.I kasutas apellandi seaduslikku, KrMS § 333 lg 1 ettenähtud, õigust esitatud apellatsioonist osaliselt loobuda. Vastavalt KrMS § 331 lg 2 arutab ringkonnakohus kriminaalasja apellatsiooni piires, millises osas apellant oma apellatsiooni toetab. A.U.I, vaidlustamata süüdimõistmist ja tema teole antud juriidilist hinnangut taotles vaid kergema karistuse mõistmist, seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta A.U.I poolt apellatsioonis esitatud väited, millised ei ole puutumuses mõistetud karistusega. Apellatsioonis esitatud etteheited kriminaalasja osade materjalidega tema tutvustamata jätmise kohta peab kohtukolleegium vajalikuks osundada, et A.U.I on kriminaalasja materjalidega sealhulgas esimese astme kohtuistungite protokollidega tutvumise taotluse esitanud juba linnakohtule ja linnakohus on tutvustanud talle istungi protokolle ning on ka selgitanud KrMS § 35 lg 2 sätestatut, et süüdistataval on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga kaitsja vahendusel/ II kd. t.lk. 187/, seega on apellatsioonis uuesti kohtule vastavasisuliste etteheidete esitamine asjakohatu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 25 jaanuarist 2006, Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistatavatel on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsjate vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates

25 jaanuarist 2006. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Tallinna Linnakohus mõistis Aleksandr U.I ja I.S-i süüdi selle eest, et nad grupis koos U.I-ga 13.07.2004 ajavahemikul 14.00- 15.00 Balti jaama trollipeatuses, Tallinnas Toompuiestee 37, röövisid Mark Golovištšikult vara kogusummas 1335 krooni. Aleksandr U.I mõisteti süüdi veel selle eest, et ta 01.08.2004 kella 00.30 paiku Tallinnas Sõle 44 asuva maja hoovis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis vägivalla kasutamisega A.Filippovilt ära sularaha summas 52 krooni. Tallinna Linnakohus mõistis Aleksandr U.I süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ja karistas 5 aastase vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 17.03.2004 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 9 aastat 5 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 01.08.2004 aasta. I.S mõisteti süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistati 3 aasta 6 kuulise vangistusega. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 04.05.2005. U.I ega tema kaitsja ei ole kohtuotsust vaidlustatud. APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: A.U.I oma apellatsioonis märgib, et ta ei ole saanud tutvuda kõigi kriminaalasja materjalidega. Kohtuotsuses on ebaõigesti lisatud tema süüdimõistmine ja karistamine 17.03.2004 otsusega, kuna sellist otsust ei eksisteeri. Kriminaalasjas on võetud aluseks I.S-i poolt antud väärad ütlused. Kohtueelsel uurimisel ennast ja U.I süüstavate ütluste ebaõigsust kinnitas I.S teisel kohtuistungil. Kohus ei arvestanud U.I ütlustega sellest, et tema kuritegu toime ei pannud. Tema oma ütlusi ei ole muutnud, kuid kohus millegipärast tema ütlusi ei pidanud usaldusväärseteks. Kohtueelsel uurimisel ei toimunud äratundmiseks esitamist ega vastastamist. Seega uurimine ei olnud erapooletu. 01.08.2004 episoodi osas on kannatanu andnud erinevaid ütlusi löökide arvu osas. Uurija on omakäeliselt ütlusi täiendanud ja tunnistaja Ivanov kirjutas protokollile alla siis kui ta tundis ennast halvasti ja talle oli kutsutud kiirabi. Kinnipidamisel võeti temalt ära vaid 37 krooni 50 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

24 jaanuar 2006, Tallinn

Kriminaalasja number

1-05-28

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Jüri Paap ja Ene Randmäe

Kohtuistungi sekretär

Külli Väina

Tõlk

Marina Lepiksoo

Kohtuistungi toimumise aeg ja

koht

18 jaanuar 2006 Tallinnas, avalik kohtuistung

Kriminaalasi

Aleksandr U.I süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ja

I.S-i süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Tallinna Linnakohtu 27 oktoobri 2005 otsus

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatava Aleksandr U.I ja kaitsja Oleg Nišajevi

apellatsioonid

Prokurör

Helgi Veinberg

Süüdistatavad

Aleksandr U.I, ik:

varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vahistatud

alates 01.08.2004,

I.S, ik:

varem kriminaalkorras karistatud viiel korral, vahistatud alates

04.05.2005

Kaitsjad

Vanedadavokaadid Oleg Nišajev ja Vello Johanson

RESOLUTSIOON

1/ Tallinna Linnakohtu 27 oktoobri 2005 kohtuotsus Aleksandr U.I ja I.S-i süüdimõistmises ja karistamises jätta muutmata. 2/ I.S-i kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Aleksandr U.I apellatsioon jätta rahuldamata.