Estonian court dismisses conditional pre-term release appeal due to prison disciplinary violations and failed rehabilitation history.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe Tartu Court of First Instance rejected the defendant's request for conditional pre-term release from prison. The court noted the defendant's three active disciplinary sanctions for breaking prison rules and his history of failing to meet rehabilitation requirements despite multiple placements. Consequently, the Court of Appeal upheld the first-instance decision, ruling that the defendant's conduct and lack of social skills made him unsuitable for early release.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKrMS § 390; Conditional pre-term release is an exception to the general rule of serving the full sentence, and it is denied where the prisoner has committed disciplinary violations, failed rehabilitation, and poses a continued risk of reoffending.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
18. detsember 2012, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-12-3164
Kohtukoosseis
Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 8. novembri 2012
määrus
vangistusest
tingimisi
enne
tähtaega
vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Karl-Eric Männimetsa (Männimets)
määruskaebus
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 390 jätta Viru Maakohtu 8. novembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Karl-Eric Männimetsa määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud
Viru Maakohtu 08.11.2012 määrusega jäeti Karl-Eric Männimets temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. K-E. Männimets kannab karistust Tartu Maakohtu 17.05.2012 kohtuotsuse alusel, millega ta mõisteti süüdi KarS § 120, § 121, § 136 lg 2, § 215 lg 2 p-de 1,2 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 06.12.2011 ja lõpp 06.06.2013. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 06.09.2012.
Esimese astme kohtu määruse sisu
Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja kaitsja ning tutvunud Viru Vangla esitatud materjaliga, leidis, et K-E. Männimets ei kuulu tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohus arvestas käitumist karistuse kandmise ajal, m.h seda, et käesoleval ajal on tal 3 karistust vangla vara lõhkumise eest. Süüdimõistetu õiguspärane käitumine vanglas on aga tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks. Samuti arvestas kohus karistuste üldarvu ning fakti, et K-E. Männimets on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid ei ole suutnud kontrollnõudeid järgida, mistõttu puudus kohtul alus uskuda, et K-E. Männimets nüüd kontrollnõudeid järgima hakkab ja tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust. Töökoha ja sissetulekute puudumisel võib K-E. Männimetsal tulla probleeme elamispinna eest tasumisega, mis soodustab uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti võib hariduse ning eriala puudumine olla takistuseks kandideerimisel tööturul.
Määruskaebuses esitatud taotluse sisu
Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes palub vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. K-E. Männimets palub arvestada sellega, et ta oli kuritegusid sooritades alaealine. Määruskaebuse esitaja väidab, et tema elukoht on järelevalveta ja karistuse täielikul ärakandmise ajaks on sellel suur võlg, mis tähendab elukoha kaotust. K-E. Männimets soovib käia katseajal Võru Täiskasvanute Gümnaasiumis, et omandada põhiharidus. Tal on katkenud kontaktid vennaga, ent ta suhtleb aeg-ajalt õega ja isaga nii telefoni kui kirja teel ning emapoolse vanaemaga, kes on tema probleemidega kursis. Määruskaebuse esitaja selgitab, et tema katseajad on olnud negatiivsed, kuna ta oli siis alaealine. Samas kahetseb ta, et ei järginud katseaja nõudeid ega suutnud ÜKT tunde teha. Viimast põhjendab ta viibimisega erikoolis, samuti ei lastud tal vahepeal tunde teha ja ei pandud neid kirja. K-E. Männimets lubab ennetähtaegse vabastamise korral asuda õiguskuulekale teele.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik K-E. Männimetsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et isikut, keda on varasemalt korduvalt karistatud, kellel on ka vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused ja kes ei ole varasemalt suutnud kontrollnõudeid täita, on ennatlik ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.
3. Määruskaebuse esitaja osas peab kohus positiivseks, et ta on säilitanud võimalust mööda suhted lähedastega. Tal on plaan asuda õppima Võru Täiskasvanute Gümnaasiumi ning soov asuda õiguskuulekale teele. Vangistuses on süüdimõistetu osalenud individuaalvestlusel kriminaalhooldusametnikuga probleemide äratundmisest ja lahendamisest. Samas aga on kinnipeetava iseloomustuse kohaselt süüdimõistetul vangistuses katkenud puudumiste tõttu osalemine Sotsiaalsete oskuste treeningus, samal põhjusel on jäänud lõpetamata 9 klass, mida ta asus kordama alates septembrist. Kohtukolleegiumi hinnangul oleks, arvestades K-E. Männimetsa sotsiaalsete ja majanduslike toimetulekuoskuste puudulikkust, tal vajalik osaleda sotsiaalprogrammides ja jätkata hariduse omandamist, et tulevikus probleemkäitumist vältida.
4. Ringkonnakohus märgib, et ennetähtaegse vabastamise peamiseks tingimuseks on süüdlase edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest, mida peegeldab tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole võimalik K-E. Männimetsa tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada juba seetõttu, et vangla iseloomustuse kohaselt on tal 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kõik distsiplinaarkaristused on määratud vangla vara lõhkumise eest. Distsiplinaarkaristustest nähtub, et K-E. Männimets ei ole allunud vangla sisekorraeeskirjadele ning on isegi range järelevalve tingimustes õigusvastaselt käitunud, mistõttu ei ole tõsiseltvõetavad tema väited, et varasemalt rikkus ta norme alaealisusest tingituna. Ringkonnakohtu siseveendumust vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamise vastu süvendab ka asjaolu, et K-E. Männimetsa on korduvalt määratud kriminaalhooldusele, ent kõik katseajad on ebaõnnestunud – ta rikkus kohustusi ning pani toime uued kuriteod. Seega ei pruugi kontrollile allutamine olla tõhusaks vahendiks korduvalt kriminaalkorras karistatud K-E. Männimetsa kuritegeliku käitumise ohjeldamiseks.
5. Maakohus on õigustatult leidnud, et töökoha ja sissetuleku puudumise tõttu võib K-E. Männimetsal tekkida probleeme elamispinna eest tasumisel, mis võib omakorda soodustada uute kuritegude toimepanemise riski. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuivõrd maakohtul on õigus keelduda kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest seoses isiku varasema elukäigu, käitumisega karistuse kandmise ajal ning elutingimustega, on maakohtu määrus seaduslik ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud põhjendustel puudub alus.
6. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata määruskaebuse rahuldamata.
7. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks.
Paavo Randma
Tiit Lõhmus
Mati Kartau