Legislator Giurisprudenza & Legislazione
1-10-2436/37 Generato dall'IA

Court denies conditional early release for recidivist with no stable job or residence.

Numero d'incarto 1-10-2436/37
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Respinto (Dismissed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court denied the prisoner's request for conditional early release, ordering him to serve the remainder of his sentence. The defendant, a recidivist with a history of theft and alcohol abuse, failed to provide a stable residence or employment, which the court deemed essential for successful rehabilitation. Consequently, the judge ruled that the risk of reoffending was too high to justify releasing the prisoner before the full term was completed.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

KarS § 76; KrMS § 426, § 432, § 383, § 384: Conditional early release is denied when the prisoner lacks a stable residence or job, demonstrating a high risk of reoffending and failing to meet rehabilitation goals.

Parole chiave

Generato dall'IA
conditional early release prisoner rehabilitation recidivism risk stable residence requirement employment necessity criminal control measures sentence execution controlli ufficiali, controlli veterinari

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
KarS § 76
KrMS § 426
KrMS § 432
KrMS § 383
KrMS § 384
Generato dall'IA

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

Kriminaalasi nr.1-10-2436

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

. oktoobril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-2436 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Vaike Hanni Asja läbivaatamise kuupäev 31.10.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid H.B tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu H.B isikukood xxx viibib Viru xxx Kaitsja Vandeadvokaat Arri Tooming Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. H.B

Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming` taotlus H.B-le riigi õigusabi osutamise eest tasu nõudes summas . 57,20 eurot

Välja mõista kriminaalme H.B-lt netluse kulud 57,20 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. H.B tasuda kaitsjatasu

12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr. 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „H.B 1-10-2436 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 30.08.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.B tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

H.B Viru Maakohtu 11.07.2011 otsuseg KarS tunnistati süüdi a

199 lg 2 p 4,8 järgi ja KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel mõisteti vangistus 10 kuud 10 päeva ning KarS § 121 järgi KrMS § 238 lg 2, KarS § ja

68 lg 1 kohaldamisega karistati 1 aastase vangistusega, mis KarS § 74 alusel jäeti tingimisi täitmisele pööramata ühes allutamisega käitumiskontrollile.

Kuna H.B p rikkus katseajal kontrollnõudeid ja kohustusi öörati Viru Maakohtu 01.03.2012 määrusega ülalmainitud kandmata täitmisele karistus . Karistuse kandmise algus . 01.03.2012 ja lõpp 09.02.2013

Kinnipidamisasutuses H.B kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral kindel elukoht puudub. Isikul on eriala puudub. Enne vangistust tegi juhu põhiharidus ning töid ehitusel. Sissetulekuteks oli töötasu ja töövõimetuspension (tuvastatud töövõimetus 70%). Vangistuses töötab alates 15.06.2012 koristajana. Vangla andmetel tasumata nõudeid ca 990 eurot. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Majanduslik olukord on uue kuriteo risk, kuna enamus toimepandud kuritegudest on varavastased, samuti on sooritanud hulgaliselt väärtegusid KarS §218 lg 1 tunnustel. Isik tunnistab, et tarvitas varem alkoholi väga tihti. Sõltuvust eitab, kuid tunnistab, et olid ja on riskid seoses alkoholi tarvitamisega. Karistusregistrist on näha, et varasemad kuriteod ja väärteod on seotud alkoholiga. On motivatsioon vabaneda alkoholi kuritarvitamisest, tahab muuta oma eluviisi selles suhtes. H.B puudub vabaduses toetav positiivne suhtlusring.

Tulenevalt karistusaja pikkusest, ei ole H.B-le individuaalset täitmiskava koostatud. Tema riskide maandamisega on tegeletud läbi individuaalsekkumiste (tööhõive, vestlused). Viru Vangla ei toeta . kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist

Kriminaalhooldusametniku andmetel vabanemise korral H.B soovib asuda elama korterisse xxx. Antud korteris elab kinnipeetava elukaaslane, kes avaldas, et see on viimase ema korter ning ema ei soovi kinnipeetavat sinna elama lasta. Peale seda selgitas elukaaslane, et ta ei soovi jätkata suhteid H.B-ga ning ta ei taha temaga ka suhteid taastada. H.B puudub vabaduses toetav positiivne suhtlusring. H.B-le ei ole vabanemisel garanteeritud töökohta. Enne vangistust tegi juhutöid ehitusel. Ta on xxx

õhtukooli, ametit omandanud ei ole. H.B puudub Rahvastikuregistri andmetel elukoht, tema elukohaks on xxx. Tal on Eesti kodakondsus ja isikuttõendav dokument kehtivusega kuni 06.10.2014. Tal on vabanemisel võimalus taotleda munitsipaaleluruum. Karistusregistri andmetel kuritarvitas H.B alkoholi. See nähtub nii kohtuotsustest kui karistusregistrist -

- korral, neist isikule on määratud väärteokorras trahve kokku 20 l Alkoholiseaduse, KarS § 262 ja KarS § 218 lg1 alusel korduvalt. Isik sooritas väärtegusid, kuritegusid joobeseisundis. Enne vangistust oli H.B kriminaalhoolduse all,- katseajal pani toime uue kuriteo. Isiku kriminaalne käitumine on olnud muutusteta alates 1999.aastast. Prokurör ava ennetähtaegset vabastamist. esitas kirjaliku arvamuse, milles ei toeta kinnipeet

H.B

taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud kaitsja arvamuse ja süüdimõistetu selgitused, leiab, et H.B tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

H.B on karistatud varavastase ja . vägivaldse isikuvastase kuriteo toimepanemise eest

Viimase kohtuotsusega mõistetud vangistus ühes allutamisega käitumiskontrollile tingimisi pöörati reaalsele täitmisele kuna katseajal rikkus ta määratud kontrollnõudeid ja kohustusi, mis räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna H.B on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest.

H.B ei ole vabaduses kindlat elukohta, mis teeb võimatuks kriminaalhooldusega kaasnevate k . ontrollnõuete täitmise Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (on karistatud Alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist H.B

kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras 6 korda karistatud enamasti varavastaste kuritegude eest. Varasemalt on isikut karistatud ka kehalise väärkohtlemise eest. rem isikule tingimisi mõistetud vangistus ühes Va allutamisega käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju ning kuna ta ei suutnud nõuetekohaselt järgida karistusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi angistuse ärakandmata osa . V pöörati täitmisele.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Käitumiskontroll ei hoiaks H.B uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resot sialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist eelnevatel katseaegadel ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu H.B vabastamata temale Viru Maakohtu 11.07.2011

kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

(allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik