Legislator Giurisprudenza & Legislazione
1-12-764/10 Generato dall'IA

Court convicted defendant of threats under Criminal Code § 120 and increased sentence by three months.

Numero d'incarto 1-12-764/10
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Accolto (Allowed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court convicted the defendant of threats and increased his sentence by three months based on prior convictions and the timing of the offense. Witnesses corroborated the defendant's verbal threats and threatening gestures, while the court rejected the defendant's contradictory statements and the admissibility of the audio recording. The decision emphasizes that the defendant's history of violence and failure to reform justify a real prison term rather than a fine.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

KarS § 120; KarS § 65 lg 2: The court may increase the sentence by the amount of the unexecuted portion of a previous sentence when the new offense is committed during the probation period or shortly after release, and the defendant has a history of similar offenses.

Parole chiave

Generato dall'IA
threats criminal code probation period offense sentence increase prior convictions audio recording evidence real prison term corroborating testimony

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
KarS § 120
T.L-i süüdistuses KarS § 120
KarS § 121
17.05.2011.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 121, 120
KarS § 65 lg 2
Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.05.2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 kuud vangistust – võrra ning mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.
KarS § 68 lg 1
Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.-08.10.2011.a., so 2 päeva, ärakandmisele kuulub 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
KrMS § 306
Juhindudes KrMS § 306, 311,312,313,315.
KrMS § 311
KrMS § 312
KrMS § 313
KrMS § 315
KrMS § 63 lg 1
Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et menetluslikult on tegemist eraelulise vestluse salvestusega, mida tuleb tõendi seisukohalt käsitada teabesalvestisena KrMS § 63 lg 1 tähenduses.
KrMS § 238 lg 2
järgi vangistusega 9 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel
KarS § 74
ärakandmisele 6 kuud vangistust, KarS § 74 sätete
KarS § 70

Giurisprudenza citata

Generato dall'IA
Riigikohtu otsus nr 3-1-1-5-09
Riigikohtu otsus nr 3-1-1-11-00
Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-1-1-11-00

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. aprill 2012. a Tallinn

Kriminaalasja number

1-12-764 (11230114288)

Kohtunik

Eha Popova

Kohtuistungi sekretär

Hedvig Payne

Tõlk

Natalia Senkevitš

Kriminaalasi

T.L-i süüdistuses KarS § 120

järgi

üldmenetluses

Prokurör

Eve Soostar

Süüdistatav

T.L

eluk T.L, xxx, ik xxx, Eesti

Vabariigi

kodanik,

keskeriharidus,

ei

tööta

(töövõimetuspensionär), varem kriminaalkorras karistatud

17.05.2011.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 121, 120

järgi vangistusega 9 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel

ärakandmisele 6 kuud vangistust, KarS § 74 sätete

kohaldamisega koheselt ärakandmisele 3 kuud vangistust,

3 kuud vangistust ei pööratud täitmisele katseajaga 1 aasta

ja 6 kuud, 19.01.2012 Harju Maakohtu määrusega pikendati

katseaega 6 kuu võrra, karistus kustumata

Kaitsja

Natalia Lausmaa

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, 311,312,313,315.

Tunnistada süüdi

järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud

T.L KarS § 120

vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.05.2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 kuud vangistust – võrra ning mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.-08.10.2011.a., so 2 päeva, ärakandmisele kuulub 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest. Välja mõista T.L-ilt riigituludesse sundraha 435 eurot ja menetluskulud 518,35 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Asitõend – CD-plaat – jätta kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest.

TUVASTATUD ASJAIOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

T.L on anatud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 07.10.2011.a kella

10.30 paiku Tallinnas, aadressil Xxxasuvas korteris tekkinud verbaalse konflikti käigus tema ja korteris viibinud kaasomanike VB ning OG vahel seoses kaasomandi kasutuskorraga kaasomanike vahel ähvardas OG, kasutades väljendeid, mis on üheselt käsitletavad tapmisähvardustena (mh: „loomulikku,Jumala poolt määratud surma sa ei sure…..tapan närukaela ära, tapan nii,et sina /…/ piinleksid kaua ning kõngeksid….“),samuti tegi käega mitu liigutust alt üles, jäljendades noahoopi. OG oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna T.L-i oli kannatanule teadaolevalt varem kriminaalkorras karistatud VB ning Julia T.L-i ähvardamise ning viimase kehalise väärkohtlemise eest samas korteris; seega oli kannatanu teadlik T.L-i agressiivsest ja vägivaldsest loomusest. Seega oma tahtliku tegevusega pani T.L toime tapmisega ähvardamise, kusjuures oli alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav T.L end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Kohtuistungil kuulati üle:

- kannatanu O. G , kelle ütluste kohaselt 07.10.2011 kella 10.30 paiku Tallinnas, Xxx T.L ähvardas teda tappa ja tegi käega mitu liigutust alt üles, jäljendades noahoopi, temal oli alust karta ähvarduse täideviimist. Ning asjaolu, et ta salvestas T.L-i poolt kuuldavale toodud ähvardusi sisaldava vestluse enda mobiiltelefoni abil ning hiljem salvestas kõnealuse vestluse ümber CD-le, mille andis politseile üle;

- tunnistaja V. B , kelle ütluste kohaselt 07.10.2011.a. T.L käitus agressiivselt ning korduvalt ähvardas tappa O.G , saates ähvardusi lööke jäljendavate žestidega;

- tunnistaja Z. T.L-i, kes annab vastuolulisi ütlusi kannatanuga kohtumiste ning vestluse sisu kohta. Kohtuistungil on uuritud ja hinnatud kirjalikke tõendeid: joobeseisundi kontrollimise protokoll ja joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokoll 07.10.2011 /tl 14-16/; CD- l olev helisalvestus ja selle vaatlusprotokoll /tl 34-36-1,75/; Harju Maakohtu 17.05.2011.a otsus kriminaalasjas nr 1-10-15726 /tl 44-47/ Kohus leiab, et T.L-i süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud. KarS § 120 objektiivse koosseisu moodustab ähvardamine tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega. Kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine võib toimuda suuliselt esitatud sõnades, kuid ka nn konkludetsete tegudega. T.L eitab kannatanuga suhtlemist. Kohtueelsel uurimisel on T.L andnud ütlusi, et ähvardas O. G füüsilise vägivalla kasutamisega. Kohus ei arvesta T.L-i vastuolulisi ütlusi, kuna leiab, et need ei ole usaldusväärsed. Kohus ei arvesta tõendina ka tunnistaja Z. T.L-i ütlusi, kuna need on vastuolulised. Kaitsja küsimustele vastates seletab tunnistaja, et T.L väljus oma toast ning sekkus vestlusse. Prokurörile kinnitab tunnistaja, et T.L ei sekkunud. Lõpuks kinnitab tunnistaja kohtu küsimustele vastates, et T.L oli vaadeldav ajal kaine ning oma toast ei väljunud. T.L-i süü on tõendatud kannatanu O. G ja tunnistaja V. B ütlustega, millest nähtub, et T.L korduvalt ähvardas O. G tappa, lubades kannatanut pussitada ning viimasele piigi selga lüüa. Samuti kinnitades, et tapab kannatanu aeglaselt ning kannatanu sureb piineldes. Ähvardusi saatis T.L lööke jäljendavate liigutustega. Kannatanu O. G selgitab, et salvestas korteris toimunud vestlust mobiiltelefoniga. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et menetluslikult on tegemist eraelulise vestluse salvestusega, mida tuleb tõendi seisukohalt käsitada teabesalvestisena KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Selline seiskoht on kooskõlas Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-5-09 p 9 väljendatud seisukohaga. Kannatanu O. G ja

V. B ütlused riimuvad täielikult salvestise sisuga. Harju Maakohtu 17.05.2011.a otsusega tunnistati T.L süüdi KarS § 120 ja § 121 järgi. 23.09.2009.a. kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest ja Harju Maakohtu 17.05.2011.a otsusest nähtub, et T.L on isik, kes lahendab kaasinimestega tekkinud eriarvamusi ähvardamise ja füüsilise vägivalla tarvitamisega. Selline käitumine on tema puhul tavapärane. Kohus leiab, et tegemist oli veenvate ähvardustega ning kannatanul oli alust karta ähvarduste täideviimist, kuna teda ähvardas alkoholijoobes isik, kes oli varasemalt karistatud nii KarS §

120 järgi V. B ähvardamises kui ka KarS § 121 järgi oma tütre J. T.L-i kehalises väärkohtlemises. Need asjaolud olid kannatanule teada, kuna ta oli selles kriminaalasjas tunnistaja. Asjas ei oma tähtsust, kas süüdistatav omas võimalust või kavatses oma ähvarduse täide viia /RK 25.01.2000.a. otsus nr 3-1-1-11-00/. Süüdistatav tegutses otsese tahtlusega ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 120 järgi. T.L-i teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada T.L-i edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. T.L on varem kriminaalkorras karistatud. Väärteokorras samuti korduvalt karistatud, muuhulgas korduvalt ka AS § 70 järgi rahatrahvidega. Rahaline mõjutamine ei ole T.L-i õiguskuulekale teele suunanud, mistõttu kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamisega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Inkrimineeritava kuriteo pani T.L toime katseajal. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka seda, et õiguskuulekalt käituma ei mõjutanud ka asjaolu, et eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest kuulus koheselt ärakandmisele 3 kuud vangistust. T.L pani uue kuriteo toime lühikese aja möödumisel kinnipidamiskohast vabanemisest. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et T.L-i tuleb karistada reaalse vangistusega. Tsiviilhagi ei ole.

Eha Popova

Kohtunik