Legislator Giurisprudenza & Legislazione
1-10-17280/35 Generato dall'IA

Court grants conditional early release for a convicted offender who has served over half their sentence.

Numero d'incarto 1-10-17280/35
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Accolto (Allowed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court granted Urmas Reinsate conditional early release from prison after he had served more than half of his three-year-six-month sentence. While the prosecutor argued the release was premature due to the nature of the crimes, the court found the formal requirements met and the defendant's risk manageable. The decision was based on the offender's support system, health issues requiring treatment, and the potential for better rehabilitation outcomes in the community.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

KarS § 76 lg 1 p 2; KarS § 76 lg 3: A court may grant conditional early release for a second-degree offender if they have served at least half the sentence and more than six months, provided the court finds the release justified considering the crime's circumstances and the offender's prospects for rehabilitation.

Parole chiave

Generato dall'IA
conditional early release second degree crime probation period rehabilitation prospects additional obligations psychiatric treatment employment requirement

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
KarS § 76 lg 1 p 2
KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud.
KarS § 76 lg 3
KarS § 76 lg 4
KarS § 76 lg 4 alusel määrata Urmas Reinastele katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 28.jaanuarini 2014.a.
KarS § 78 p 2
KarS § 78 p 2 alusel hakata Urmas Reinaste katseaega arvestama alates käesoleva määruse jõustumisest.
KarS § 75 lg 2 p 4
KarS § 75 lg 2 p 5
KrMS § 426
Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus
KrMS § 432

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

Kriminaalasi nr 1-10-17280

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

M Ä Ä R U S

11.mail 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu Urmas Reinsate tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist,

l e i d i s :

Urmas Reinaste tunnistati Harju Maakohtu 04.märtsi 2011.a otsusega süüdi KarS § 145 ja §

178 lg 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja karistuse kandmise alguseks loeti 28.juuli 2010.a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu otsusega 27.oktoobril 2011.a.

Urmas Reinaste karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikult ärakandmisel 28.jaanuaril 2014.a.

Urmas Reinaste ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kehtivad väärteokaristused tal puuduvad.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Urmas Reinastel mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 7% ja seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 23-40%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et Urmas Reinastel on vabanemisel olemas toetavad lähisuhted ja kindel elukoht ema ning tema elukaaslase juures. Garanteeritud töökoht tal vabanemisel puudub, kuid varasemast ajast on tal olemas ametlikud töökogemused.

Urmas Reinaste kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Elama asuks ta ema ja tema elukaaslase juurde, kes saaksid teda vajadusel ka materiaalselt toetada. Samuti on tal olemas tütre igakülgne toetus. Süüdimõistetu sõnul on tal probleeme oma tervisega nii füüsilisel kui psüühilisel tasandil, tal on depressioon ning probleemid südamega. Vangistuses on ta saanud ravi ja nõustamist, millega soovib jätkata ka vabaduses. Samuti soovib ta vabaduses asuda tööle, võimalik, et saab tagasi oma vana töökoha, aga eriala spetsiifilisuse tõttu ei tohiks probleeme tekkida ka uue töökoha leidmisel.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha Urmas Reinaste tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör leiab, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks liigselt ennatlik, arvestades eelkõige toimepandud kuriteo asjaolusid ja ärakandmata karistusaja pikkust.

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on Urmas Reinaste kandnud ära enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesolev vangistus on süüdimõistetule mõistetud alaealiste vastu suunatud seksuaalse iseloomuga kuritegude eest, millised teod kujutavad endast ühiskonnas erilist taunimist väärivaid tegusid.

Samas aga tuleb arvestada, et tegemist on süüdimõistetu esmase karistusega ning vangistuses on ta käitunud positiivselt. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning vangistuse jooksul on ta käinud pidevatel psühholoogilisel ja psühhiaatrilistel nõustamisel, millega soovib jätkata ka vabanemisel. Seega on näha, et süüdimõistetul on olemas motivatsioon oma käitumise muutmiseks ja edaspidise elukvaliteedi parandamiseks. Samuti on positiivne, et vabaduses on Urmas Reinastel olemas kindel elukoht oma ema ja viimase elukaaslase juures, kellega tal on ka väga head ja toetavad suhted.

Samuti on süüdimõistetul lähedased suhted oma tütrega. Kuigi töökoht koheselt peale vabanemist süüdimõistetul puudub, siis on tal võimalik saada materiaalset tuge oma lähedastelt ning samuti on tal varasemast ajast olemas ametlikud töökogemused, mis ilmselt oluliselt lihtsustavad tema poolt vabaduses töökoha leidmist. Samuti avaldas süüdimõistetu kohtuistungil, et eeldatavasti on tal võimalik saada tööle oma endisele töökohale. Seega leiab kohus, et süüdimõistetu vabastamisjärgsed elutingimused toetavad tema ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et tal on terviseprobleemid seoses südamega, vangistuse ajal on läbi põetud infarkt. Samuti nähtuvad materjalidest probleemid emotsionaalse tervisega, mistõttu saab ta ka vastavat ravi ja nõustamist. Enda sõnul on süüdimõistetu oma varasemat käitumist analüüsinud ning mõistnud selle väärolemust ja tagajärgede tõsidust. Edaspidiselt soovib ta oma elu muuta ning on teinud endale ka reaalsed tulevikuplaanid. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Urmas Reinaste katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine on käesoleval ajal põhjendatud.

On alust arvata, et süüdimõistetu näol on tegemist isikuga, kelle puhul on esmane reaalse vangistuse kandmine täitnud oma eesmärgi ning ta omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel paremaid tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas, kuna vabaduses säiliks tema üle siiski teatud kontroll ja samas saaks kriminaalhooldaja aidata kaasa ka tema resotsialiseerumisele. Samuti aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine.

Kuna materjalidest nähtuvalt esineb süüdimõistetul probleeme emotsionaalse tervisega, mis võib kohtu hinnangul mõjutada ka tema riskikäitumist, leiab kohtunik, et on vajalik panna süüdimõistetule katseajaks lisakohustus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ning alluda tema poolt ettenähtud ravile. Ka Urmas Reinaste pidas ise vajalikuks vabanedes pöörduda psühhiaatri vastuvõtule. Samuti peab kohus vajalikuks määrata süüdimõistetule katseajaks lisakohustus tööle asumiseks või enda töötuna arvele võtmiseks, et kindlustada seega tema majanduslik stabiilsus ja mõtestatud tegevusega hõivatus.

Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus

määras:

Vabastada Urmas Reinaste (IK 36506130304) temale Harju Maakohtu 04.märtsi 2011.a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 4 alusel määrata Urmas Reinastele katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 28.jaanuarini 2014.a.

KarS § 78 p 2 alusel hakata Urmas Reinaste katseaega arvestama alates käesoleva määruse jõustumisest.

Määrata Urmas Reinaste katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna (asuk. Tallinn, Tartu mnt 85) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kohustada Urmas Reinastet katseajal järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel määrata Urmas Reinastele katseajaks järgmised lisakohustused:

1. asuda tööle või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele ühe (1) kuu jooksul vabanemisest alates;

2. pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ühe (1) kuu jooksul vabanemisest alates ning alluda tema poolt ettenähtud ravile.

Vabastada Urmas Reinaste vangistusest peale käesoleva määruse jõustumist.

Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik