Legislator Giurisprudenza & Legislazione
1-10-2919/42 Generato dall'IA

Court denies early release due to high recidivism risk and lack of positive solutions for risk factors.

Numero d'incarto 1-10-2919/42
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Respinto (Dismissed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court denied the applicant's request for conditional early release from prison, citing a high risk of reoffending and a lack of viable solutions to mitigate identified risk factors. While the applicant had served most of the sentence and presented some positive steps, the prosecution highlighted multiple disciplinary offenses, substance abuse, and a 53% calculated risk of committing a non-violent crime within two years. The judge concluded that the applicant's promises regarding employment and behavioral change were insufficient to overcome these significant risks.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

KarS § 75; KarS § 76; KrMS § 426, 432: Conditional early release is denied when risk factors such as substance abuse and disciplinary violations lack positive solutions and the risk of reoffending remains high despite partial sentence completion.

Parole chiave

Generato dall'IA
conditional early release prison risk assessment recidivism risk factors substance abuse history disciplinary offenses probation conditions criminal rehabilitation

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
KarS § 75
Karl Saavo (määratud) RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras:
KarS § 76
KrMS § 426
Karl Saavo (määratud) RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras:
KrMS § 432

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

1-10-2919

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

05. märtsil 2012.a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1. Kriminaalasja number 1-10-2919 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Mai Kurul Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine Kinnipeetav

F.S

Elukoht: XXXX; isikukood: XXX; kodakondsus: EV kodanik Prokurör Evelin Merilaine Kaitsja Adv. Karl Saavo (määratud) RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras:

jätta vabastamata F.S (isikukood: 38610250251) Tartu Maakohtu 31.05.2010.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Välja mõista F.S-ilt kaitsjatasu 57.60 eurot (viiskümmend seitse eurot ja 60 senti), mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr

221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates.

Põhjendused

Tartu Maakohtu 31.05.2010 otsusega mõisteti süüdi F.S KarS § 263 p 1,2,4 järgi ning karistati 9 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 25 lg 1,2 - KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistati 3 kuu pikkuse vangistusega. Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeriti ümber ning F.S mõisteti süüdi KarS § 202 lg 1 järgi ning karistati 2 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka ning karistuseks mõisteti 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele

Tartu Maakohtu 19.03.2009 otsusega mõistetud karistus 2 aastat, 11 kuud ja 28 päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat ja 1 kuu vangistust. Karistusest arvati maha arest 4 päeva ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat ja 26 päeva vangistust.

Tartu Ringkonnakohtu 25.11.2010.a otsusega tühistati osaliselt Tartu Maakohtu otsus, s.o F.S süüditunnistamises KarS § 263 p 2 järgi ja KarS § 263 järgi mõistetud karistuse osas ja F.S-ile mõistetud liitkaristuste osas. F.S mõisteti KarS § 263 p 2 järgi õigeksa. Otsusega mõisteti F.S-ile KarS § 263 p 1,4 järgi karistuseks 4 kuud ja 27 päeva vangistust. F.S-ile mõisteti uueks liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel (kuritegude kogum KarS §-de 25 lg 1, 2

– KarS § 199 lg 2 p 9 ja 201 lg 1 järgi) üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 kuud vangistust. KarS

§ 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 19.03.2009 otsusega mõistetud

ärakandmata osa, s.o 2 aasta 11 kuud ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3

kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti F.S-ile KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistusest 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva ning KarS § 263 p 1, 4 järgi mõistetud karistusest 4 kuud ja

27 päeva, kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemise teel liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust, karistusaja algusega 31. oktoober 2009.a.

Karistuse kandmise algus oli 31.10.2009.a ja lõpp on 28.02.2013.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 19.01.2012.a.

F.S on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 19.03.2009.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 ja 263 p 1, 4 alusel tingimisi vangistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on vanglas F.S distsiplinaarkorras karistatud korduvalt, viimati 14.11.2011.a noomitusega. Kindel elukoht puudub. kinnipeetav asub vabanedes elama ajutiselt sugulase juurde Tartusse. Väidetavalt vabanedes võimalik töötada tuttava juures ehitustöödel. Vangistuses omandas tisleri eriala ning läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“.

Tartu Vangla andmeil on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid üle 8800 euro. Enne vangistust tarvitas alkoholi, kuritegu toime pandud alkoholijoobes. Samuti proovinud narkootikume. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel uue vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 35% ning mittevägivaldse kuriteo puhul 53%. Lähtudes riskivalemi tulemist Tartu vangla toetab F.S ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on kinnipeetaval vabaduses olemas elukoht tuttava juures Tartus, kuid seda paariks nädalaks. Võimalus tööle asuda XXXX juures ehitustöödel.

Kinnipeetaval on hulgaliselt tasumata tsiviilnõudeid (u 9000 eurot). Vabaduses käitumist mõjutavaiks riskifaktoreiks on varasem karistatus, kriminaalne sõpruskond, hulgalised väärteod, vägivaldse käitumise sagenemine, riskeeriv ja hoolimatu elustiil, tööharjumuse kadumine, soovimatus teha käitumises muudatusi ja alkoholi ning narkootikumide tarvitamine. Ametnik palub juhul, kui F.S vabastatakse, käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; otsida töökoht kohtu määratud tähtajaks, osaleda sotsiaalabiprogrammis, alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelneva nõusoleku andnud.

Prokuröri arvamuse kohaselt ei ole põhjendatud F.S vanglast vabastamine ennetähtaegselt.

F.S avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist. Kaitsja toetas F.S ennetähtaegset vabastamist.

Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, prokuröri ja kaitsja arvamuse leiab, et F.S tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on ära kandnud suure enamuse mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.

Teiselt poolt on prokurör oma arvamuses välja toonud F.S kohta uue kuriteo toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktorid: narkootikumide tarvitamine, tal puuduvad sotsiaalse toimetuleku oskused ja mitu distsiplinaarkaristust vanglas viimase 2 aasta jooksul, s.h. 2 kehtivat. Mitte ühegi nimetatud riskifaktori kohta ei ole seda välistavat või oluliselt vähendavatki positiivset lahendust. Peale selle on F.S varem kriminaalkorras karistatud raske kuriteo, röövimise eest raskendavatel asjaoludel tingimisi vangistusega. Ta on toime pannud uue kuriteo katseajal ja talle oli antud võimalus kanda karistus vabaduses, kuid ta on jätkanud kuritegelikku eluviisi. Tartu Vangla on hinnanud F.S poolt uue kuriteo toimepanemise riski silmapaistvalt kõrgeks - 53%.

Nendel asjaoludel jääb väheks F.S lubadustest, viidetest võimalikule tööle saamisele ja seni ilmnenud positiivsetest sammudest tema ennetähtaegseks vabastamiseks koos hulga lisatingimustega.

Kohtunik