Legislator Giurisprudenza & Legislazione
3-24-2794/10 Generato dall'IA

Court allows lawyer's appeal against disciplinary fine, ruling it affects individual rights and is not internal. The court found the fee regulation impacts the lawyer as an independent legal subject, not merely an internal rule. Consequently, the lower court's dismissal of the appeal was overturned, and the case is remanded for further proceedings. The decision clarifies that disciplinary fees are actionable administrative acts. The court held that such fees constitute a restriction on the lawyer's rights as an independent legal subject, rather than a mere internal organizational regulation. Therefore, the lawyer has standing to challenge the fee amount in administrative court. The ruling emphasizes that even internal rules become actionable when they impose specific financial burdens on individuals.

Numero d'incarto 3-24-2794/10
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Parzialmente accolto (Partially Allowed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court dismissed the lower court's refusal to hear the appeal regarding the disciplinary fine and remanded the case for further proceedings. The lawyer argued the fee was invalid due to a vague collective decision, while the bar association claimed it was an internal matter. The court ruled that the fee imposition affects the lawyer as an independent legal subject, making it an actionable administrative act rather than an internal rule.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

AdvS § 19 lg 2 p 2; HKMS § 6 lg 1, § 44 lg 1: A disciplinary fee imposed by a bar council on a lawyer constitutes an administrative act restricting the lawyer's rights as an independent legal subject, thereby granting standing to challenge it in administrative court.

Parole chiave

Generato dall'IA
disciplinary fine independent legal subject administrative act standing to sue internal rule distinction bar council decision remand for proceedings spese legali

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
AdvS § 19 lg 2 p 2
AdvS § 9 p 5
AdvS § 9 p 5 kohaselt kuulub
AdvS § 18
tegutses vaidlustatud otsuse tegemisel seadusest tuleneva pädevuse piires. AdvS § 18 näeb
HKMS § 6 lg 1
vaidlustatavad, kui need piiravad isiku õigusi (HKMS § 6 lg 1 ja § 44 lg 1; vt ka RKHK 3-22-
HKMS § 44 lg 1
HKMS § 151 lg 1 p 2
jätmist HKMS § 151 lg 1 p 2 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.
HKMS § 121 lg 2 p 1
Advokatuuri üldkogu 15.03.2021 otsuse peale läbi vaatamata (HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151
HKMS § 5 lg 1
selle otsuse õiguspärasust ja kehtivust (vt HKMS § 5 lg 1, § 37 lg 2 ning § 41 lg-d 1 ja 2).
HKMS § 37 lg 2
HKMS § 41 lg-d 1 ja 2
HKMS § 63 lg-s 2
Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 § 1
Eesti Advokatuuri kodukorra § 59 lg 2
Eesti Advokatuuri kodukorra § 59 lg 2 sätestab, et advokaadile distsiplinaarkaristuse

Giurisprudenza citata

Generato dall'IA
RKHK 3-22-2187
saamisel (vt RKHK 3-22-2187, p 27 jj) või väljaarvamisel.
RKHK 3-23-1915
on õigus vaidlustada alates hetkes, kui see omab mõju isiku õigustele (RKHK 3-23-1915, p
RKHK 3-22-157
RKHK 3-22-1463
Generato dall'IA

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunikud

Janar Jäätma, Veiko Vaske ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

29.05.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2794

Haldusasi

Y.B kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 09.09.2024

otsuse tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.04.2026 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja Y.B

Vastustaja Eesti Advokatuur, esindaja Jaana Lindmets

Menetluse alus ringkonnakohtus

Y.B määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Y.B määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.04.2026 määruse resolutsiooni p

2 peale menetlusse.

2. Rahuldada Y.B määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 06.04.2026

määruse resolutsiooni p 2 ja saata asi tühistatud osas halduskohtule ettevalmistava

menetluse jätkamiseks.

3. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y.B esitas 08.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu

09.09.2024 otsuse nr 2-15/224 tühistamiseks. Vaidlustatud otsusega tunnistati vandeadvokaat

Y.B süüdi distsiplinaarsüüteos, mis seisneb eetikakoodeksi § 12 lg 4, § 14 lg-te 3 ja 4 ning §

15 rikkumises. Aukohus määras talle advokatuuriseaduse (AdvS) § 19 lg 2 p 2 alusel

karistuseks rahatrahvi 1000 eurot (resolutsiooni p 1) ning kohustas tasuma Eesti

Advokatuurile aukohtu menetluskulude eest hüvitise 820 eurot (resolutsiooni p 2).

Kaebaja märgib, et kohtul tuleb kontrollida Eesti Advokatuuri üldkogu 15.03.2021 otsuse

vastavust headele kommetele. Aukohus kohustas kaebajat tasuma Eesti Advokatuuri

kodukorra § 59 lg 2 alusel koosmõjus Eesti Advokatuuri üldkogu 15.03.2021 otsuse ja

3-24-2794

aukohtu otsuse tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113

„Töötasu alammäära kehtestamine“ §-ga 1 Eesti Advokatuurile aukohtu menetluskulude eest

hüvitise 820 eurot. Viidatud üldkogu otsus on heade kommete vastasuse tõttu tühine, kuivõrd

ei ole selge, milles menetluskulud seisnevad ning mis ulatuses võivad need advokatuuril

aukohtumenetluse käigus tekkida. Menetluskulude hüvitis peab katma reaalseid kulusid, mitte

olema peidetud tuluallikaks.

2. Eesti Advokatuur esitas kohtule seisukoha, milles taotles kaebuse osalist läbi vaatamata

jätmist HKMS § 151 lg 1 p 2 ja § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebajal puudub kaebeõigus Eesti

Advokatuuri üldkogu 15.03.2021 otsuse vaidlustamiseks. Tegemist on advokatuuri siseaktiga,

mille vaidlustamine on võimalik üksnes erandlikel asjaoludel. AdvS § 9 p 5 kohaselt kuulub

üldkogu pädevusse advokatuuri kodukorra ja kutse-eetika nõuete vastuvõtmine ning üldkogu

tegutses vaidlustatud otsuse tegemisel seadusest tuleneva pädevuse piires. AdvS § 18 näeb

selge sõnaga ette aukohtu otsuste vaidlustamise võimaluse halduskohtus, kuid seadus ei

sätesta üldist õigust vaidlustada halduskohtus advokatuuri üldkogu otsuseid. Vastustaja

hinnangul kinnitab see, et seadusandja on pidanud üldkogu otsuseid organisatsioonisisesteks

otsusteks, mille kohtulik kontroll on piiratud.

3. Tallinna Halduskohus jättis 06.04.2026 määrusega (resolutsiooni p 2) kaebuse Eesti

Advokatuuri üldkogu 15.03.2021 otsuse peale läbi vaatamata (HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151

lg 1 p 2). Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, kuna tegemist on siseaktiga ning siinses

asjas ei esine erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid selle kohtulikku kontrolli (RKHKo 3-3-1-

54-05, p 13).

4. Y.B esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse

tühistada osas, milles kaebus jäeti läbi vaatamata.

Halduskohus kohaldas materiaalõigust vääralt ning põhjendas määrust ebapiisavalt. Eesti

Advokatuuri üldkogu otsus ei ole käsitatav siseaktina, vaid avalik-õigusliku juriidilise isiku

kõrgeima juhtorgani otsusena, mis peab alluma kohtulikule kontrollile. Eesti Advokatuuri

üldkogu 15.03.2021 otsus, millega kinnitati, et advokaadile distsiplinaarkaristuse määramisel

tuleb tasuda aukohtu menetluskulude hüvitisena Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud

kuutasu alammäär, on tühine ja seda ei saa kohaldada. Kaebaja ei esitanud iseseisvat nõuet

üldkogu otsuse tühistamiseks, vaid palus kontrollida selle võimalikku tühisust põhinõude

lahendamisel. Põhinõude menetlemisel on võimalik tugineda ka aukohtu otsuse aluseks oleva

juhtorgani otsuse tühisusele. Sellisel juhul peab kohus kontrollima tühisuse väidet ning

tühisuse tuvastamisel jätma üldkogu otsuse kohaldamata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 84 lg 1 analoogia kohaselt ei ole tühisel otsusel algusest peale õiguslikke tagajärgi

ning seetõttu ei ole seda vaja tühistada ega saagi tühistada.

AdvS ega Eesti Advokatuuri kodukord ei näe ette õigust ega võimalust üldkogu otsuse

edasikaebamiseks, selline olukord ei ole kooskõlas demokraatliku riigi põhimõtetega ega

ühinguõiguse üldiste alustega. Kui AdvS või kodukord ei sätesta sellist õigust, tuleb

kohaldada seaduse analoogiat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

2(4)

3-24-2794

6. Halduskohus jättis kaebuse läbi vaatamata Eesti Advokatuuri üldkogu 15.03.2021 otsuse

peale. Halduskohus oli seisukohal, et tegemist on siseaktiga ning siseakti vaidlustamine pole

praegusel juhul lubatav.

7. Ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus ennatlikult kaebuse läbi vaatamata osas,

mis puudutab Eesti Advokatuuri üldkogu 15.03.2021 otsust distsiplinaarmenetluses

menetluskulude suuruse kohta.

8. Eesti Advokatuuri kodukorra § 59 lg 2 sätestab, et advokaadile distsiplinaarkaristuse

määramisel maksab advokaat advokatuurile üldkogu poolt kehtestatud suuruses

menetluskulude hüvitise. Eesti Advokatuuri üldkogu 15.03.2021 otsusega kinnitati

advokaadile distsiplinaarkaristuse määramisel aukohtu menetluskulude hüvitise suuruseks

Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ühe kuutasu suurune alammäär. Vabariigi

Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 § 1 kohaselt oli see 820 eurot. Distsiplinaarmenetluse

tulemusena karistati kaebajat ja kohustati teda tasuma 820 eurot.

9. Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et Eesti Advokatuuri üldkogu

15.03.2021 otsuses märgitud kohustus tasuda distsiplinaarmenetluse raames

distsiplinaarmenetluse kulude eest 820 eurot reguleerib sisesuhteid. Viidatud akt ei reguleeri

kutseorganisatsiooni sisemist funktsioneerimist. Viidatud aktiga pannakse advokaadile

distsiplinaarmenetluse raames peale kindlas suuruses täiendav rahaline kohustus ja seda kui

iseseisvale õigussubjektile. Sellel on analoogne mõju nagu nt kutseorganisatsiooni liikmeks

saamisel (vt RKHK 3-22-2187, p 27 jj) või väljaarvamisel. Seetõttu pole tegemist

kutseorganisatsiooni sisemise regulatsiooniga, reguleerimaks kaitseorganisatsiooni liikmeid

puudutavaid töökorralduslikke küsimusi. Viidatud aktil on üldkorralduse iseloom, mida isikul

on õigus vaidlustada alates hetkes, kui see omab mõju isiku õigustele (RKHK 3-23-1915, p

14).

10. Isegi juhul, kui vaidlusalust otsust käsitada siseaktina, siis ka siseaktid on halduskohtus

vaidlustatavad, kui need piiravad isiku õigusi (HKMS § 6 lg 1 ja § 44 lg 1; vt ka RKHK 3-22-

157; 3-22-1463, p 24). Praegusel juhul on viidatud otsusest tulenevalt kaebajale

distsiplinaarmenetluse raames kaasnenud Eesti Advokatuuri üldkogu 15.03.2021 otsuse alusel

kindlas summas rahaline kohustus. Seda saab käsitada kaebaja kui iseseisva õigussubjekti

õiguste piiramisena.

11. Kaebaja toob määruskaebuses välja, et ta pole kaebuses eraldi vaidlustanud 15.03.2021

otsust, vaid tema hinnangul piisab sellest, kui ta esitab kaebuse põhjendustes väite selle kohta,

et tegemist on tühise otsusega. Kaebaja peab otsust tühiseks põhjusel, et see on vastuolus

heade kommetega.

12. Kui kaebaja soovib vaidlustada 15.03.2021 otsust, siis tuleb tal kaebuses esitada eraldi

sellekohane nõue. Üksnes kaebaja õiguslikust väitest ei piisa selleks, et kohus saaks hinnata

selle otsuse õiguspärasust ja kehtivust (vt HKMS § 5 lg 1, § 37 lg 2 ning § 41 lg-d 1 ja 2). Kui

kaebaja tahteks on esitada tühisuse tuvastamise nõue, siis tuleb tal siduda see haldusmenetluse

seaduse § 63 lg-s 2 sätestatud tühisuse alustega, mitte aga heade kommetega vastuolus oleva

tehingu alusega. Advokatuuri organite otsused on avalik-õiguslikud aktid, mitte eraõigusliku

(ühinguõigusliku) iseloomuga tehingud, mille tühisusele saaks tugineda TsÜS-i järgi.

13. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus halduskohtu määruse resolutsiooni punkti

2 ja saadab asja selle nõude osas halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

3(4)

3-24-2794

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)