Appeal dismissed; defendant's post-agreement regret over costs lacks statutory grounds for appeal in plea procedure.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court dismissed the defendant's appeal against a plea agreement judgment, ruling that the right to appeal is strictly limited to specific statutory violations. The defendant argued that the court should bear his defense costs due to job loss, but the court found no grounds for appeal since he admitted understanding the agreement and his ability to pay. Consequently, the appeal was rejected as it did not meet the narrow criteria for challenging plea procedure outcomes.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKrMS § 318 lg 3 p 4; KrMS § 318 lg 4; In plea procedure, appeals are restricted to violations of plea-specific norms or sentencing errors, excluding general dissatisfaction with costs or post-agreement regrets.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
22. mai 2026, Tartu
Kriminaalasja number
1-26-2350
Kohtunik
Tiit Lõhmus
Kriminaalasi
Kaupo Kõrvel süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi
kokkuleppemenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 4. mai 2026 otsus
Apellatsiooni esitaja
süüdistatav Kaupo Kõrvel (isikukood 38902262768)
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava
advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul,
alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Tartu Maakohus karistas 4. mai 2026 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega Kaupo
Kõrvelit karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 järgi 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega,
millest KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel tuli K. Kõrvelil kohe ära kanda 4 kuu pikkune vangistus.
Selle kandmise alguseks luges kohus 19. veebruari 2026. Maakohus määras, et KarS § 74 lg-
te 1 ja 3 kohaselt ei pöörata täitmisele K. Kõrvelile mõistetud karistuse ülejäänud osa, kui
süüdistatav ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg
1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 ning lg-s 4 sätestatud
kohustusi.
2. Sama otsusega mõistis kohus K. Kõrvelilt riigituludesse menetluskuludena 2019,16 eurot,
mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.
3. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav K. Kõrvel, kes palub jätta menetluskuludest kaitsja
tasu riigi kanda või määrata pikem aeg menetluskulude tasumiseks. Töökoha puudumise tõttu
ei ole võimalik tal kulusid 12 kuu jooksul tasuda.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Kuna maakohus lahendas K. Kõrveli kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb
apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 3 p-st
4 ja lg-st 4. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud.
Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada
apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust
reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada
kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes
kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või
kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
5. Apellatsioonis ei viita K. Kõrvel sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel
KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei oleks kuritegu, et see tegu oleks
karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud
karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka ringkonnakohus. Seega
võiks süüdistataval olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust
reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus süüdistatav ei
oleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ei oleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks
kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle
on esitatud süüdistus arusaadav ning arusaadav on kokkulepe nii tsiviilhagi, karistuse kui ka
menetluskulude osas. K. Kõrvel kinnitas istungil, et kõikide kohustuste täitmine on talle
jõukohane ning ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Pelgalt tagantjärele tekkinud arusaam
võimalikest probleemidest väljamõistetud menetluskulude osas ei ole aluseks
kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu ei ole K. Kõrvelil
apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab
ringkonnakohus juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 süüdistatava apellatsiooni läbi vaatamata
ja tagastab selle talle.
(allkirjastatud digitaalselt)