Appeal dismissed; defendant's post-sentencing dispute over court costs lacks grounds under settlement procedure rules.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe defendant appealed a first-instance judgment imposing a prison sentence and court costs within a settlement procedure. He argued that the one-year payment period for costs was unjustified and should be deferred until after release. The court rejected this appeal because the defendant failed to demonstrate any violation of settlement-specific procedural rules or a misclassification of the offense.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4; In settlement procedures, appeals are strictly limited to specific statutory violations, and mere disagreement with the reasoning regarding ancillary orders like cost payment periods does not constitute grounds for appeal.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IAGiurisprudenza citata
Generato dall'IATesto completo
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2026, Tartu
Kriminaalasja number
1-26-1365
Kohtunik
Tiit Lõhmus
Kriminaalasi
Sergei Kornilov süüdistuses KarS § 184 lg 1 ja § 3314
järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 16. märtsi 2026 otsus
kokkuleppemenetluses
Apellatsiooni esitada
süüdistatav Sergei Kornilov (isikukood 38901153725)
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava
advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul,
alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Viru Maakohus karistas 16. märtsi 2026 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega Sergei
Kornilovit karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 ja § 3314 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 2 aasta 10
kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel on karistusaja alguseks 11. november 2025.
Sama kohtuotsusega mõistis maakohus S. Kornilovilt välja menetluskulud 3823,24 eurot ning
määras, et süüdistataval tuleb need tasuda kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.
2. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav S. Kornilov, kes ei ole nõus menetluskuludega, sest
maakohus ei ole põhjendanud, miks tuleb tasumiseks anda just üks aasta. Ta soovib tasuda
neid pärast vangistust ning pooles ulatuses tuleks kulud jätta riigi kanda.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Kuna maakohus lahendas S. Kornilovi kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi,
tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg
3 p-st 4 ja lg-st 4. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses
piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada
apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust
reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada
kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes
kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või
kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
4. Apellatsioonis ei viita S. Kornilov sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse
tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei oleks kuritegu, et see tegu
oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest
mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka
ringkonnakohus. Seega võiks süüdimõistetul olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud
oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada
olukorras, kus süüdistatav ei oleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ei oleks sellega nõus
olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale.
Kohtuistungiprotokolli kohaselt kinnitas S. Kornilov, et kokkuleppe on talle arusaadav, ta
toetab sõlmitud kokkulepet ja sõlmis selle vabatahtlikult. Sama kinnitas istungil ka
süüdistatava kaitsja. Pelgalt tagantjärele tekkinud arusaam võimalikest probleemidest
väljamõistetud menetluskulude osas ei ole aluseks kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse
tühistamiseks. Lisaks on Riigikohus sedastanud, et üldjuhul ei ole kokkuleppemenetluses
põhjendamiskohustuse rikkumine üldse võimalik. (RKKKo 1-20-3298/21, p 8). Teisisõnu ei
ole S. Kornilovil apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada.
Seetõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 süüdistatava apellatsiooni
läbi vaatamata ja tagastab selle talle.
(allkirjastatud digitaalselt)