Estonian court dismisses appeal and denies legal aid due to client's clear ability to represent themselves.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court dismissed the appellant's appeal against the administrative court's decision regarding compensation for property damage and denied a request for state legal aid. The appellant argued for legal representation, but the court found their ability to protect their rights was clearly diminished due to a history of numerous filings and prior explanations of aid conditions. Consequently, the appeal was returned to the lower court, and the request for state-funded counsel was rejected based on the appellant's demonstrated capacity to act independently.
Regesto Legislator
Generato dall'IAHKMS § 207 lg 2; RÕS § 7 lg 1 p 1: The court may return an appeal if the applicant's ability to protect their rights is clearly diminished, and state legal aid is denied when the applicant is deemed capable of defending their own rights.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tanel Saar, Tiina Pappel, Maili Lokk
Määruse tegemise aeg ja koht
31.03.2026, Tartu
Haldusasja number
3-25-2358
Haldusasi
X.X.-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise
kahju hüvitamiseks seoses veekeedukannu ja digiboksi
viivitusega kambrisse toomisega
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 11.03.2026. a määruse resolutsiooni
p-d 2 ja 5
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.X.-i määruskaebus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja ‒ X.X.
RESOLUTSIOON
1. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 11.03.2026. a määruse
resolutsiooni p-de 2 ja 5 peale koos lisadega selle esitajale halduskohtumenetluse
seadustiku 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
2. Jätta rahuldamata X.X.-i taotlus riigi õigusabi saamiseks määruskaebemenetluses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva
jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole käesolev määrus
edasikaevatav (HKMS § 119 lg 1 ja § 207 lg 4).
RINGKONNAKOHTU SELGITUSED
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus
määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui
määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. HKMS § 207 lg 3
p 1 kohaselt võib ringkonnakohus teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava
ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui
ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab,
et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada
määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud
määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu lahend ei ole aga edasi kaevatav.
Arvestades Tartu Halduskohtu 11.03.2026. a määruses toodud põhjendusi kaebuselt riigilõivu
tasumise kohustusest vabastamise taotluse rahuldamata jätmise kohta ja riigi õigusabi taotluse
rahuldamata jätmise kohta, millega ringkonnakohus nõustub ning määruskaebuse sisu, on
ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas
esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene. Seetõttu kuulub X.X.-i määruskaebus Tartu
Halduskohtu 11.03.2026. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 5 peale tagastamisele koos
lisadega.
Määruskaebuse esitaja soovib, et talle antaks advokaat ka ringkonnakohtus. Kuna taotlus on
esitatud määruskaebuses, siis käsitleb ringkonnakohus kaebaja taotlust anda talle advokaat,
taotlusena saada riigi õigusabi määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et riigi
õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel
selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud
seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda
RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole
sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is
ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest
keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.
RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma
õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1
nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. KIS-ist nähtuvalt on X.X. aastate
jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates
kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates
kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse
kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et ta on võimeline ise oma õigusi
kaitsma. X.X. on käesolevas asjas kokkuvõttes ise esitanud ringkonnakohtule määruskaebuse
ning HKMS § 210 lg 4 järgi lahendatakse määruskaebused üldjuhul kirjalikus
menetluses. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata X.X.-ile
riigi õigusabi korras esindajat määruskaebemenetluses. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja
riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)