Legislator Giurisprudenza & Legislazione
2-26-4012/2 Generato dall'IA

Civil court dismisses claim for non-material damages against prison due to lack of jurisdiction.

Numero d'incarto 2-26-4012/2
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Respinto (Dismissed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court dismissed the plaintiff's claim for non-material damages against Tartu Prison, ruling that the matter falls outside civil court jurisdiction. The plaintiff alleged humiliation and poor hygiene conditions after refusing a nicotine test, but the court determined the dispute arises from public law relations regulated by the Prison Act. Consequently, the court held that such claims must be resolved by an administrative court under the Administrative Justice Act.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

TsMS § 371 lg 1 p 1; TsMS § 1, § 11; HKMS § 4 lg 1, § 5 lg 1 p 4; RVastS § 1 lg 1: Civil courts lack jurisdiction over disputes arising from public law relations between detainees and prisons; such claims for damages must be adjudicated by administrative courts or resolved under state liability law.

Parole chiave

Generato dall'IA
civil court jurisdiction prison detention public law relations administrative justice act non-material damages state liability law detainee rights test sul consumo di droga

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
TsMS § 371 lg 1 p 1
hüvitamiseks tuleb TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel jätta menetlusse võtmata.
TsMS § 1
TsMS § 1 ja § 11 kohaselt vaatavad maakohtud esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju
TsMS § 11
HKMS § 4 lg 1
HKMS § 4 lg 1 kohaselt on avaliku võimu volituste
HKMS § 5 lg 1 p 4
RVastS § 1 lg 1
täitmisel rikutakse isiku õigusi, tuleb kahju hüvitamise nõue RVastS § 1 lg 1 kohaselt
TsMS § 168 lg 1
TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust

Giurisprudenza citata

Generato dall'IA
Riigikohtu 14. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16
lahendama halduskohus (Riigikohtu 14. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 19).
Generato dall'IA

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

Tsiviilasi nr 2-26-4012

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Margit Jõgeva

Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-4012

Tsiviilasi

L.D hagi Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: L.D (isikukood: XXX, viibimiskoht: Tartu Vangla,

XXX ).

Kostja: Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata L.D hagi Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks.

2. Jätta menetluskulud L.D kanda ja menetluskulude rahaline suurus jätta

kindlaksmääramata.

Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. L.D (hageja) esitas Tartu Maakohtule 19.02.2026 hagiavalduse, milles palub Tartu Vanglalt

välja mõista mittevaraline kahju 4000 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt sooviti hagejalt 10.12.2025 võtta nikotiini testi ning kuna hageja

sellest keeldus, siis viidi hageja tegema alla korrusele multitesti. Selleks paigutati hageja

väljaheite ja uriiniga üle määritud, pritsitud kambrisse ning hageja pidi andma uriini proovi

topsi, millest siis test võeti. Hageja tundis ennast alavääristatuna, kelle peal tehakse

igasuguseid teiste ja paigutatakse ebahügieenilisse kambrisse.

3. 20.02.2026 täiendas hageja oma hagi, kuna sai vanglalt vastuse, millega ta rahul ei ole ning

on tekkinud küsimus, kas vanglal on seaduslikult õigus teha nikotiini testi.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust

menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

5. Hagis esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole hageja rahul vanglas kehtestatud reeglitega, mis

puudutab kinnipeetavale keelatud ainete tarvitamise kontrollimist ning olmetingimusi.

6. Kohus leiab, et esitatud hagi lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse ning seetõttu tuleb

hagi jätta menetlusse võtmata.

7. TsMS § 1 ja § 11 kohaselt vaatavad maakohtud esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju

ning tsiviilasjad on eraõigussuhtest tulenevad kohtuasjad. Kinnipeetavate vanglas

paigutamine on reguleeritud vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjaga. Tegemist on

avalik-õiguslike normidega, mille täitmise tagamisel teostab vangla avalikku võimu.

Kinnipeetava ja vangla vahel on avalik-õiguslik suhe, millest tulenevad vaidlused kuuluvad

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi lahendamisele halduskohtus ning

halduskohtul on õigus mõista välja ka hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest

(HKMS § 5 lg 1 p 4).

8. Riigikohus on selgitanud, et kui avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete

täitmisel rikutakse isiku õigusi, tuleb kahju hüvitamise nõue RVastS § 1 lg 1 kohaselt

lahendada riigivastutuse seaduse alusel. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on avaliku võimu volituste

rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid pädev

lahendama halduskohus (Riigikohtu 14. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 19).

9. Seega ei ole Tartu Maakohus antud asjas pädev kohus ning L.D hagi mittevaralise kahju

hüvitamiseks tuleb TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel jätta menetlusse võtmata.

10. Kohus selgitab, et hagejal on soovi korral võimalus oma õiguste kaitseks pöörduda

kaebusega halduskohtu poole. Pädevuse puudumisel ei edastada kohus käesolevas asjas

esitatud hagi ise halduskohtule, vaid hagejal tuleb soovi korral ise halduskohtu poole

pöörduda.

Menetluskulud

11. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud

hageja kanda. Kuna menetluskulusid tekkinud ei ole, puudub vajadus nende rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik