Civil court dismisses noise nuisance claim to confirm settlement agreement and end proceedings.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court formally accepted the plaintiffs' noise nuisance claim against the property management company and apartment association to validate a subsequent settlement. Although the initial claim was rejected, the parties reached an agreement to rebuild soundproofing and waive further disputes. Consequently, the court confirmed the settlement terms and terminated the civil proceedings, assigning each party their own litigation costs.
Regesto Legislator
Generato dall'IATsMS § 430 lg 1 ja 2; TsMS § 430 lg 3; TsMS § 432: A court must take proceedings into action to confirm a settlement agreement in a pending civil case, provided the agreement does not violate good morals or law, thereby concluding the dispute and ending the proceedings.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IAGiurisprudenza citata
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Kohtujurist
Krista Kruusa
Määruse tegemise aeg ja koht
04. märts 2026, Haapsalu
Tsiviilasja number
2-25-8301
Tsiviilasi
N.V ja S.F hagiavaldus OÜ Arca Varahaldus ja X
korteriühistu vastu naaberkinnisasjalt tuleneva
mõjutuse (müra) levimise keelamiseks hagejate
kinnisasjale
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmine, kompromissi kinnitamine,
menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hagejad:
1) N.V (isikukood XXX)
2) S.F (isikukood XXX)
Hagejate lepinguline esindaja Allen-Illimar Putnik
Kostja 1: OÜ Arca Varahaldus (X
Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl
Haavasalu
Kostja 2 X korteriühistu (X
Seaduslik esindaja V.C
RESOLUTSIOON
1. Võtta menetlusse N.V ja S.F hagiavaldus OÜ Arca Varahaldus ja X korteriühistu
vastu naaberkinnisasjalt tuleneva mõjutuse (müra) levimise keelamiseks hagejate
kinnisasjale.
2. Kinnitada poolte vahel 19.01.2026 sõlmitud alljärgnev kompromiss:
2.1. N.V, S.F ja OÜ Arca Varahaldus koostöös on X kinnistul paikneva õhk-vesi
soojuspumba agregaadi müratõkkekonstruktsioon ümber ehitatud;
2.2. N.V Palju ja S.F kinnitavad, et neil puuduvad mistahes vastuväited seonduvalt X
kinnisvaraarendusega ja muuhulgas ei ole neil enam pretensioone seonduvalt X
kinnistul paikneva õhk-vesi soojuspumba agregaadiga.
3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
4. Lõpetada tsiviilasja menetlus seoses kompromissi kinnitamisega.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
1. N.V ja S.F esitasid Pärnu Maakohtule 28.05.2025 hagiavalduse OÜ Arca Varahaldus vastu.
Koos hagiga esitasid hagejad esialgse õiguskaitse taotluse. Hagiavaldus on kostjale
kättetoimetatud 28.05.2025. Kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata 17.06.2025
Tsiviilasi nr 2-25-8301
kohtumäärusega. Hageja täiendas hagi 20.06.2025. Hagejad esitasid 12.08.2025 kohtule taotluse
kostja asendamiseks. Hagejad palusid senine kostja OÜ Arca Varahaldus, asendada uue kostjaga,
X korteriühistuga.
09.01.2026 esitas hageja teate, et soovib menetluse lõpetada seoses kohtuvälisele kokkuleppele
jõudmisega.
19.01.2026 esitasid hagejad ja kostja ning X korteriühistu kohtule kompromissi.
2. Riigikohtu lahendist 3-2-1-89-07 tuleneb, et kohus saab kompromissi kinnitada lõpplahendina
tsiviilasjas, milles hagi on menetlusse võetud. Käesolevas tsiviilasjas ei ole hagi menetlusse
võetud. Kuna pooled on õigusvaidluses kokkuleppele jõudnud, siis tuleb kompromissi kinnitamise
eeldusena hagi menetlusse võtta. Kohus võtab menetlusse N.V ja S.F hagi OÜ Arca Varahaldus ja
X korteriühistu vastu naaberkinnisasjalt tuleneva mõjutuse (müra) levimise keelamiseks hagejate
kinnisasjale.
Kohus ei määra kostjatele hagile kirjaliku vastuse esitamise tähtaega, kuna tsiviilasja materjalidest
on arusaadav, et kostjad on hagiga tutvunud ja pooled on sõlminud kompromissi.
3.1
Kohus olles tutvunud esitatud kompromissiga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib
kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.
3.2
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled
võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus
kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi
kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu
allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Pooled on
kohtule esitanud kirjalikult allkirjastatud kompromissi.
3.3
Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade
kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik
täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud.
3.4
Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine.
Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi poolte kokku lepitu osas ja menetlus asjas tuleb
lõpetada.
3.5
Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele
saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab
taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või
selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes
kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise
menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või
osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
3.6
TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse
hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud
hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja
protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene
teisiti.
4. Menetluskulude jaotus
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise,
kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud, seega jäävad
menetluskulud poolte endi kanda.
Tsiviilasi nr 2-25-8301
(allkirjastatud digitaalselt)
Ruth Sild
kohtunik