Court dismisses prisoner's appeal to allow smoking in prison, citing lack of irreversible harm and public interest.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe Tallinn Court of Appeal dismissed the prisoner's appeal against the lower court's refusal to allow smoking in the prison. The court found that the lower court correctly determined that prohibiting smoking does not cause irreversible harm, as the prisoner can seek medical treatment for withdrawal symptoms. Consequently, the court upheld the prison's decision based on public interest and safety concerns.
Regesto Legislator
Generato dall'IAHKMS § 249 lg 1; HKMS § 250 lg 2; HKMS § 201 lg 4; HKMS § 203 lg 2: The court may grant interim relief if rights protection would be significantly hindered, but such relief requires proof of irreversible or difficult-to-remedy consequences, which are absent in prison smoking bans.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IAGiurisprudenza citata
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Janar Jäätma
Määruse tegemise aeg ja koht
2. veebruar 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-201
Haldusasi
C.B kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale
suitsetamise mittevõimaldamisel
Menetlusosalised
Kaebaja C.B
Vastustaja Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30. jaanuari 2026. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
C.B määruskaebus
RESOLUTSIOON
1. Võtta C.B määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30. jaanuari 2026. a määruse peale
menetlusse.
2. Jätta C.B määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30. jaanuari 2026. a
määrus muutmata.
2. Asendada avaldatavas lahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus pole vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. C.B nõudis halduskohtule esitatud kaebuses mh seda, et kohus kohustaks vanglat
lubama vanglas suitsetada. Lisaks taotles kaebaja esialgse õiguskaitse (EÕK) kohaldamist
ning suitsetamise võimaldamist.
2. Tallinna Vangla taotles vastuses EÕK rahuldamata jätmist.
3. Tallinna Halduskohus jättis 30. jaanuari 2026. a määrusega kaebaja EÕK taotluse
rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:
1) suitsetamiskeeluga vanglas ei kaasne kaebajale pöördumatuid tagajärgi. Kaebaja on
viidanud võõrutusnähtude esinemisele ja asjaolule, et vangla ei ole pakkunud talle
leevendusmeetmeid võõrutusnähtudega toime tulemiseks. Kuigi kohus ei välista kaebajal
teatud võõrutusnähtude esinemise võimalikkust, on tegemist siiski tõendamata väitega. Samas
3-26-201
ei viita need vajadusele suitsetamist jätkata, vaid üksnes õigust saada võõrutusnähtude
esinemisel asjatundlikku ravi. Vangla selgituste kohaselt ei ole kaebaja suhtluses vanglaga
eelnevatele muredele varem viidanud. Ei ole teada, kas kaebaja on pöördunud kaebuses
toodud probleemidega tervishoiuteenuse osutaja poole, ent kui kaebaja ei tule iseseisvalt
suitsetamisest loobumisega kaasnevate võõrutusnähtudega toime, on tal võimalus eelneva
mure osas meditsiinitöötajatelt adekvaatset abi saada. Oluline on märkida, et suitsetamisest
tingitud terviseriskid on märksa tõsisemad, kui kaebaja viidatud võimalikud võõrutusnähud
nende kogumis. Seega ei kaasne kaebajale suitsetamiskeeluga mis tahes pöördumatuid
tagajärgi;
2) EÕK kohaldamise vastu räägib ülekaalukas avalik huvi. Suitsetamiskeelu tingimustes, kus
ainult mõne üksiku kinnipeetava suhtes on kohaldatud EÕK-d, tekitab olukord vanglas
pingeid ning võib omakorda ohustada vangla julgeolekut. Olukord, millises on valitud
kinnipeetavatele vanglas suitsetamine lubatud, võib kaasa tuua tubakatoodete kasutamise
näiteks ebaseadusliku maksevahendina. Eelnev aga ei aitaks kaasa kinnipeetavate
kuritegelikust keskkonnast eraldamisele ega taasühiskonnastamisele. Lisaks tuleb vanglal
tagada kaebaja enda, tema kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike tervise kaitse. Suitsetav
inimene ohustab nii enda kui ka nende isikute tervist, kes tema läheduses viibivad.
Suitsetamisega kaasneb tuleoht.
4. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning EÕK
kohaldamist kokkuvõtlikult põhjendustel, et Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukoha kohaselt
on kaebajal õigus valikuvabadusele. Seda vabadust rikutakse pöördumatult.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus võib mh kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis
määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse
kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse
õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).
6. Esiteks pole Euroopa Inimõiguste Kohtu 4. novembri 2025. a otsus asjas nr 17982/21
(Vainik jt vs Eesti riik) jõustunud.
7. Teiseks nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et kaebuses toodud
asjaoludel ei ole võimalik jaatada pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, kui
kaebaja ei saa vaidluse ajal suitsetada. Ringkonnakohus ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja §
203 lg 2). Võimalikku ebamugavustunnet saab leevendada muude meetmetega. Kui esineb
põhjendatud vajadus leevendusmeetmete järele ja vangla peaks neid põhjendamatult mitte
võimaldama, siis on alus kaaluda leevendusmeetmete tagamise osas EÕK kohaldamise
küsimust.
8. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
2(2)