Administrative court dismisses appeal due to failure to pay state fee within statutory deadline.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe Tartu Administrative Court dismissed the plaintiff's appeal against a disciplinary order issued by Tartu Prison. The plaintiff had previously failed to pay the required state fee within the deadline set by the first-instance court. The court ruled that the failure to pay this mandatory fee constitutes a procedural defect preventing the case from being reviewed. Consequently, the appeal was returned to the plaintiff without further examination.
Regesto Legislator
Generato dall'IAHKMS § 39 lõike 1 punkt 4; HKMS § 104 lõiked 1 ja 2; HKMS § 121 lõike 1 punkt 2: Failure to pay the state fee within the prescribed deadline constitutes a procedural defect that prevents the court from examining the case, resulting in the dismissal of the appeal.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IAGiurisprudenza citata
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-25-851
Määruse kuupäev
27. jaanuar 2026
Kohtunik
Maria Lõbus
Kohtuasi
X.X.-i (X.X.) kaebus Tartu Vangla 20. veebruari 2025. a käskkirja nr
2-25/1-3/59 ja 2. aprilli 2025. a vaideotsuse
nr 1-8/2-25/46-2 tühistamiseks
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebus asjas nr 3-25-851.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule
15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Vangla tunnistas 20. veebruari 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-3/59 X.X.-i (kaebaja)
süüdi Tartu Vangla direktori 16. septembri 2024. a käskkirjaga nr 1-1/24/47 kinnitatud „Tartu
Vangla kodukorra“ (Tartu Vangla kodukord) punkti 12.12 nõuete rikkumises ning määras
talle distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise neljaks ööpäevaks.
2. Kaebaja esitas Tartu Vangla 20. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-3/59 peale vaide
käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla jättis 2. aprilli 2025. a vaideotsusega nr 1-
8/2-25/46-2 kaebaja vaide rahuldamata.
3. Kaebaja esitas 2. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale.
Kaebaja leiab, et Tartu Vangla 20. veebruari 2025. a käskkiri nr 2-25/1-3/59 on õigusvastane
ja tuleb tühistada ning vangla tegevus tunnistada õigusvastaseks. Kaebaja taotleb ka 2. aprilli
2025. a vaideotsuse nr 1-8/2-25/46-2 põhiseadusvastaseks tunnistamist ning tühistamist.
4. Tartu Halduskohus jättis 18. detsembri 2025. a määruse resolutsiooni punktiga 2
rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning
kohustas määruse resolutsiooni punktiga 3 kaebuselt tasuma riigilõivu 20 eurot, andes
riigilõivu tasumiseks tähtaja kolm päeva arvates määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest.
5. Tartu Ringkonnakohus tagastas 21. jaanuari 2026. a määrusega kaebaja määruskaebuse
Tartu Halduskohtu 18. detsembri 2025. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja lõike 3 punkti 1 alusel. Kaebaja
sai ringkonnakohtu määruse kätte 22. jaanuaril 2026.
KOHTU SEISUKOHT
6. HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale,
kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37‒39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud
tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
7. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise
ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lõike 1 punkt 4 ning § 104
lõiked 1 ja 2). Tartu Halduskohus jättis 18. detsembri 2025. a määruse resolutsiooni punktiga
2 rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning
kohustas määruse resolutsiooni punktiga 3 kaebuselt tasuma riigilõivu 20 eurot, andes
riigilõivu tasumiseks tähtaja kolm päeva arvates määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest.
Tartu Halduskohtu 18. detsembri 2025. a määruse resolutsiooni punkt 2 jõustus 22. jaanuaril
2026, mil kaebaja sai kätte Tartu Ringkonnakohtu 21. jaanuari 2026. a määruse (HKMS § 179
lõike 3 teine lause). Asjaolu, et kaebaja esitas 22. jaanuaril 2026 määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtu 21. jaanuari 2026. a määruse peale, ei mõjuta Tartu Halduskohtu 18.
detsembri 2025. a määruse jõustumist. Kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg hakkas seega
kulgema 23. jaanuaril 2026 ning riigilõiv tuli tasuda hiljemalt 26. jaanuaril 2026 (HKMS § 67
lõike 4 teine lause). Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud,
riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat
tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab
asja läbivaatamist.
8. Kuivõrd kaebaja on nii Tartu Halduskohtu 18. detsembri 2025. a määruse kui ka Tartu
Ringkonnakohtu 21. jaanuari 2026. a määruse peale esitatud määruskaebustes toonud välja, et
kohus ei ole pakkunud võimalust tasuda riigilõivu osamaksetena, siis peab kohus vajalikuks
selgitada järgmist. Kui kaebaja soovib riigilõivu tasuda osamaksetena, tuleb tal selleks esitada
kohtule taotlus, mitte kohus ei pea seda omal algatusel pakkuma. Kaebaja ei ole esitanud
siiani Tartu Halduskohtule taotlust riigilõivu tasumiseks osamaksetena, ehkki Tartu
Ringkonnakohus osutas sellele võimalusele 21. jaanuari 2026. a määruses. Isegi kui kaebaja
oleks vastava taotluse esitanud, oleks kohus jätnud selle rahuldamata, kuivõrd kohus on 18.
detsembri 2025. a määruses hinnanud kaebuse eduväljavaateid kasinateks (vt ka Tartu
Halduskohtu 17. detsembri 2025. a määrus asjas nr 3-25-1525).
9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 alusel. Kohus
selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti
kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
(allkirjastatud digitaalselt)