Tartu Court dismisses administrative appeal for abuse of process and lack of standing.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court dismissed the administrative appeal filed by S.B. on behalf of another person, ruling that the plaintiff lacked standing and abused procedural rights. Although the plaintiff claimed to represent a third party, the court found no legal basis for such representation and noted contradictory requests for state aid. Consequently, the appeal was rejected under the Administrative Procedure Act for lack of standing and procedural abuse.
Regesto Legislator
Generato dall'IAHKMS § 121 lõike 2 punkt 1; HKMS § 44 lõiked 1 ja 2; HKMS § 28 lõike 2; HKMS § 175 lõige 3; HKMS § 178 lõige 3: An individual may only file an administrative appeal to protect their own rights; appeals filed without legal standing or for the purpose of abusing procedural rights must be dismissed.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IAGiurisprudenza citata
Generato dall'IATesto completo
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-25-4439
Määruse kuupäev
7. jaanuar 2026
Kohtunik
Maria Lõbus
Kohtuasi
S.B (S.B) kaebus Tartu Vangla vastu teise isiku huvides
RESOLUTSIOON
1. Tagastada kaebus asjas nr 3-25-4439.
2. Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest
vabastamiseks läbi vaatamata.
3. Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4. Asendada avaldatavas määruses füüsiliste isikute nimed
tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada
määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. S.B esitas 30. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuses on kaebajana
märgitud RE ja kaebaja volitatud esindajana S.B. Kaebusele ei ole lisatud esindusõigust
tõendavaid dokumente. Kaebuses puudub põhjendus, millisel halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 32 lõikes 1 sätestatud alusel on S.B-l õigus olla volitatud esindajaks
halduskohtumenetluses. Kaebuse nõudeks on K. REi suhtes tehtud toimingute õigusvastasuse
tuvastamine ja kahju hüvitamine K. REile.
2. Vastavalt HKMS § 28 lõikele 2 ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või
nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kohtu
hinnangul ei ole kaebust võimalik tõlgendada nii, et selle on esitanud S.B teise isiku
volitatud esindajana. Kohus tõlgendab kaebust nii, et kaebajaks on S.B . Kohus põhjendab
seda järgmiselt.
Kohtule teadaolevalt ei esine käesolevas asjas ühtegi HKMS § 32 lõikes 1 sätestatud alust,
mis võimaldaks kaebajal olla teise isiku esindaja. Kaebajale on teada, et tal puudub õigus olla
volitatud esindajaks halduskohtumenetluses (vt näiteks kohtu selgitused kaebajale kohtuasjas
3-25-2984). Kaebaja jätkab vaatamata sellele kaebuste esitamist teiste isikute nimel (nt asjad
nr 3-25-3455, 3-25-4098, 3-25-4425, 3-25-4443 jpt).
3. Kaebaja esitas praeguses asjas elektrooniliselt kaebuse pikkusega 11 lehekülge koos
taotlustega. Samas väidab kaebaja teises kohtuasjas, et tal puudub võimalus kasutada e-
toimikut (kaebaja 25. novembri 2025. a avaldus kohtuasjas nr 3-25-2216). Kaebaja väidab
ennast olevat teise isiku esindaja, kuid samal ajal taotleb kaebuses teise isiku nimel riigi
õigusabi põhjendusel, et muidu võivad isiku õigused jääda kaitseta. Kaebaja on taotlenud
teistes kohtuasjades oma nimel riigi õigusabi põhjendusel, et iseseisev menetlustes osalemine
on talle üle jõu (vt näiteks kaebus kohtuasjas nr 3-25-2216). Kohtu hinnangul näitab see, et
kaebajal puudub tegelikult tahe tegutseda teise isiku esindajana.
4. Eelkirjeldatud tegevus kujutab endast menetlusõiguste kuritarvitamist, mida kohus ei saa
lubada. Kaebust tuleb tõlgendada nii, et selle on esitanud kaebaja S.B teise isiku huvides (vt
ka haldusasjad nr 3-25-4432, 3-25-4429, 3-25-4427).
5. HKMS § 44 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik
üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi
kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Praeguses asjas on
kaebaja esitanud kaebuse teise isiku huvides, kuigi seda võimaldav õigusnorm puudub.
6. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele HKMS §
121 lõike 2 punkti 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.
7. Kaebaja esitas kaebuses taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus mõistab taotlust
selliselt, et kaebaja taotleb talle käesolevas asjas esindaja määramist. Kohus jätab riigi
õigusabi seaduse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel selle taotluse rahuldamata, kuna määruse
punktides 2–6 toodud põhjendustel ei saa kaebajal olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi
taotleb.
8. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu
tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
9. Kohus asendab avaldatavas määruses füüsiliste isikute nimed tähemärkidega (HKMS §
175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)