Court dismisses maintenance claim termination request due to lack of formal court settlement agreement.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court terminated the civil proceedings without a judgment after the plaintiff voluntarily withdrew the lawsuit. The plaintiff requested dismissal based on a private agreement signed at a notary office regarding child support, while the defendant consented to the withdrawal. The court ruled that this private agreement does not constitute a formal compromise under the Civil Procedure Code and therefore the withdrawal was valid, leading to the dismissal of the claim.
Regesto Legislator
Generato dall'IATsMS § 428 lg 1 p 3, 4 ja p 4-1; TsMS § 430 lg 1; TsMS § 164 lg 1: A withdrawal of suit based on a private agreement signed outside court does not constitute a compromise under the Civil Procedure Code unless the agreement is formally confirmed by the court as a compromise.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Priit Kama
Kohtujurist
Maksim Lütter
Määruse tegemise aeg ja koht
6. jaanuar 2026, Jõhvi
Kohtuasja number
2-25-17500
Kohtuasi
O. K. hagi M. K. vastu elatise nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine ja kohtuistungiaja tühistamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja:
O. K. (ik XXX)
Hageja seaduslik
esindaja:
A. K. (ik XXX; elukoht: XXX)
Hageja lepinguline
esindaja:
jurist J. T.
Kostja:
M. K. (ik XXX; elukoht: XXX)
Kostja lepinguline
esindaja:
vand
eadvokaadi abi Maris Tekkel
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-17500, O. K. hagi M. K. vastu elatise nõudes, menetlus.
2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks
määramata.
3. Tühistada 8. jaanuarile 2026 kella 11.00 määratud kohtuistung.
4. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
alates määruse ärakirja kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse Viru Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD
Viru Maakohtu menetluses on O. K. hagi M. K. vastu elatise nõudes. Hageja esitas 30.
detsembril 2025 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, milles taotleb menetluse lõpetamist
2-25-17500
kohtulahendit tegemata, sest lapsevanemad A. K. ja M. K. sõlmisid oma alaealise poja O. K.
suhtes 19 detsembril 2025 notar Ülle Mesi juures kokkuleppe, mis hõlmab ka O. K.le
makstavat elatist. Pooled leppisid kokku, kuidas nad peale lahkuminekut oma poja elu
edaspidi korraldavad ning ei pea vajalikuks kohtumenetlust jätkata. Seega uue kohtuistungi
pidamise vajadus puudub. Hageja palub lõpetada tsiviilasjas menetlus kohtulahendit tegemata,
kohtuistungi aeg 08.01.2026 kell 11.00, tühistada ning menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Taotlusele on lisatud notariaalne kokkulepe.
Kostja esitas 05.01.2026 kohtule vastuse, mille kohaselt on ta nõus, et poolte menetluskulud
jäävad menetluskulu kandnud poole kanda.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3, 4 ja p 4-1 kohaselt lõpetab kohus
menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud; pooled on sõlminud kompromissi
ja kohus kinnitab selle; või vaidluse esemeks olevas küsimuses kinnitatakse riikliku
perelepitusteenuse seaduse §-s 12 sätestatud vanemluskokkulepe.
Käesolevas asjas taotleb hageja menetluse lõpetamist kohtulahendit tegemata põhjendusel, et
lapsevanemad on notari juures sõlminud kokkuleppe alaealise poja suhtes, mis hõlmab ka
hagejale makstavat elatist.
Kohus leiab, et olukorras, kus hageja taotleb menetluse lõpetamist üksnes viidates väljaspool
kohut (notari juures) sõlmitud kokkuleppele ega soovi selle kinnitamist kohtuliku
kompromissina, ei ole tegemist kompromissiga TsMS § 430 lg 1 tähenduses ega ka riikliku
perelepitusteenuse seaduse § 12 mõttes kinnitatava vanemluskokkuleppega. Kui pooled
sooviksid, et notari juures sõlmitud kokkulepe saaks kohtuliku kinnituse, tuleks esitada taotlus
kompromissi kinnitamiseks TsMS § 430 lg 1 alusel. Sellisel juhul tuleb hageja avaldust
käsitada hagist loobumisena TsMS § 428 lg 1 p 3 tähenduses.
TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi
jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,
millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu
tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui
hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti
muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
Tutvunud lapsevanemate vahel sõlmitud kokkuleppega, leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole
hagist loobumine vastuolus alaealise huvidega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu saab
kohus hagist loobumise vastu võtta. Kostja hageja menetluse lõpetamise taotluse osas
vastuväiteid ei esitanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust
tegemata.
Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või
kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu
menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
2(3)
2-25-17500
Seoses menetluse lõpetamisega, leiab kohus, et 8. jaanuaril 2026 kell 11.00 määratud
kohtuistung tuleb tühistada.
Menetluskulud
TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 ja 5 järgi kui hageja
loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui
ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist
rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi
esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 164 lg 1
kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud
ise.
Kuna hageja loobus hagist seoses väljaspool kohut (notari juures) sõlmitud kokkuleppega,
kostja on menetluse lõpetamisega nõus ning alaealise lapse ülalpidamisasjades jäävad
menetluskulud üldjuhul poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1), jätab kohus käesolevas
tsiviilasjas menetluskulud poolte endi kanda. Jaotusest tulenevalt pole vaja menetluskulusid
rahaliselt kindlaks määrata.
TsMS § 178 lg 1 alusel saab menetluskulude jaotust vaidlustada selle kohtulahendi peale
edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Kama
kohtunik
3(3)