Court dismisses appeal on means-tested support, ruling initial evidence of non-residence and unsafe housing justified denial.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe Court of Appeal dismissed the applicant's request to reinstate means-tested support, ordering only a correction to the lower court's reasoning regarding the applicant's representation. The lower court denied the claim because the applicant failed to prove residence at the address in question, provided false data, and lived in unsafe conditions. The court upheld this decision, noting that while the applicant's goal is continuity, the current evidence does not justify immediate reinstatement of benefits.
Regesto Legislator
Generato dall'IAHKMS § 249 lg 1; § 250 lg 2: The court may grant interim protection of rights when denial would significantly hinder judicial protection, but the initial application must be based on sufficient evidence of eligibility and residence.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IAGiurisprudenza citata
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Janar Jäätma
Määruse tegemise aeg ja koht
31. detsember 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-4351
Haldusasi
J.Y kaebus Tallinna linna toimetulekutoetuse
otsustamise peale
Menetlusosalised
Kaebaja J.Y
Vastustaja Tallinna linn
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15. detsembri 2025. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
J.Y määruskaebus
RESOLUTSIOON
1. Jätta J.Y määruskaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Muuta Tallinna
Halduskohtu 15. detsembri 2025. a määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse
põhjendustele.
2. Avaldada lahend tervikuna.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus pole vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3 ning §
252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. J.Y vaidlustas halduskohtule esitatud kaebuses Nõmme Linnaosa Valitsuse otsust,
millega jäeti toimetulekuteotus määramata. Kaebaja ema taotles esialgse õiguskaitse (EÕK)
kohaldamist.
2. Tallinna linn taotles vastuses EÕK läbi vaatamata või rahuldamata jätmist.
3. Tallinna Halduskohus jättis 15. detsembri 2025. a määrusega kaebaja EÕK taotluse
läbi vaatamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:
1) kaebaja ema pole esitanud kohtule volikirja, millest nähtuks, et ta võiks kaebajat esindada;
2) kui kaebaja ema volikirja esitaks, siis tuleks jätta EÕK taotlus rahuldamata. Kaebaja ei ela
alaliselt näidatud aadressil. Ta esitas valeandmeid ega ole teavitanud toimetulekutoetuse
saamise õigust mõjutavate alusandmete muutumisest. Kaebaja eluruum ei ole ohutu ja ei vasta
3-25-4351
eluruumile esitatud nõuetele. Kaebajale on pakutud abi ohutu, elamiskõlbliku ja sobiva
elukoha leidmisel. Kaebaja ei tunne selle vastu huvi. Tekkinud on kahtlus, kas kaebaja on
võimeline ise oma tegudest aru saama. Linn on asunud välja selgitama, kas kaebaja suhtes on
põhjendatud seada eestkoste.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning EÕK
kohaldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:
1) kaebaja soovib, et toimetulekutoetuse maksmisega jätkatakse varasematel alustel ja korras;
2) vastustaja esitab valeandmeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus võib mh kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis
määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse
kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse
õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).
6. Õige polnud jätta kaebaja EÕK taotlust läbi vaatamata. Halduskohtul oli võimalik
kaebajalt küsida volikirja. Selles osas tuleb halduskohtu määrust muuta.
7. Kaebaja eesmärgiks on, et talle makstakse toimetulekutoetust varasematel alustel ja
korras. Kaebuses ja määruskaebuses esitatud andmete kohaselt ei saa kaebaja EÕK vajadust
eitada.
8. Kohtule esitatud andmete alusel ei oma kaebus sellist perspektiivi, et kohaldada EÕK-d.
Vastustaja on kokkuvõtlikult seisukohal, et kaebaja ei ela nimetatud aadressil. Seda asjaolu on
kontrollitud nt ka haldusasjas nr 3-25-1383 (halduskohtu otsus on jõustumata). Kaebaja pole
EÕK taotlust põhistanud sellisel määral, mille tõttu saaks tekkida põhjendatud kahtlus, et
kaebaja siiski kasutab vaidlusalust elukohta elamiseks. Kui kaebaja esitab tõendid, millest
nähtub, et ta tegelikult kasutab vaidlusalust kohta elamiseks, siis võib see anda aluse, et
hinnata EÕK küsimust uuesti.
9. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
2(2)