Legislator Giurisprudenza & Legislazione
3-25-4299/2 Generato dall'IA

Tartu Halduskohus denied state aid for ECHR appeal due to lack of significant harm and admissibility issues.

Numero d'incarto 3-25-4299/2
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Respinto (Dismissed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court dismissed the applicant's request for state aid to pursue an appeal to the European Court of Human Rights. The applicant had previously lost a civil dispute regarding a loan taken during guardianship, arguing the state failed to protect their rights. The court ruled that the underlying administrative case was inadmissible because the relationship was civil, not administrative, and the applicant had not suffered significant harm warranting ECHR intervention.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

RÕS § 37 lõige 1; EIÕK artikkel 35: State aid for ECHR appeals is denied when the domestic remedy was exhausted, the four-month period has not expired, and the applicant has not suffered significant harm or the claim is clearly unfounded.

Parole chiave

Generato dall'IA
state aid for ECHR significant harm requirement exhaustion of domestic remedies civil vs administrative dispute admissibility of ECHR complaint

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
RÕS § 37 lõige 1
RÕS § 37 lõike 3
RÕS § 37 lõike 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi
EIÕK artikkel 35 lõike 1
EIÕK artikkel 35 lõike 3

Giurisprudenza citata

Generato dall'IA
Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4299

Määruse kuupäev

18. november 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

B.A Zirbi (B.A) taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste

Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-25-1473

RESOLUTSIOON

Jätta B.A Zirbi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise

kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse taotlejale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. B.A esitas 15. novembril 2025 Riigikohtule riigi õigusabi taotluse, milles teatab, et soovib

pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) ja viitab haldusasjale nr 3-25-1473. Taotluse

kohaselt oli võetud taotlejal eestkoste ajal laen, mille ta pidi tagasi maksma eestkostja

korraldusel. Selle oleks saanud tühiseks tunnistada ja mitte tagasi maksta. Seetõttu tekitati

taotlejale kahju. Ta on rääkinud mitme juristiga ning jõudnud järeldusele, et tal on õigus.

Riigikohus edastas taotluse lahendamiseks Tartu Halduskohtule.

2. Kohus mõistab, et taotleja on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda EIK-i

haldusasjast nr 3-25-1473 võrsunud vaidluse lahendamiseks. Haldusasjas nr 3-25-1473 esitas

taotleja Tartu Halduskohtule kaebuse Võru Linnavalitsuse vastu talle eestkoste ajal tekitatud

kahju eest hüvitise 6022 euro väljamõistmiseks ja Võru Linnavalitsuse kriminaalkorras

karistamiseks. Tartu Halduskohus tagastas 4. juuli 2025. a määrusega asjas nr 3-25-1473 R.

Zirbi kaebuse. Tartu Ringkonnakohus tagastas 7. juuli 2025. a määrusega R. Zirbi

määruskaebuse samas asjas. Tartu Halduskohtu 4. juuli 2025. a määrus jõustus Riigikohtu 11.

augusti 2025. a määrusega, millega ei võetud menetlusse R. Zirbi määruskaebust Tartu

Ringkonnakohtu 7. juuli 2025. a määruse peale.

3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lõige 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa

alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lõike 1 nõuetele, võib RÕS-s ettenähtud korras saada

riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi

EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

(EIÕK) või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava

rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lõike 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi

andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK artikli 35 kohaselt vastuvõetav.

3-25-4299

4. EIÕK artikkel 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK

artikli 35 lõike 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste

õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud

normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK artikli 35 lõike 3

järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks artikli 34 alusel esitatud kaebuse, kui: a) kaebus ei ole

kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega

kuritarvitatakse kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a

juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab

kaebuse sisulist läbivaatamist.

5. Taotleja on haldusasjas nr 3-25-1473 ammendanud kõik riigisiseseid õiguskaitsevahendid

(määruse punkt 2). Samuti ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud

neljakuuline tähtaeg. Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi

määramine kaebuse esitamiseks EIK-ile ei ole põhjendatud.

6. B.A märkis riigi õigusabi taotluses, et nii siin korrumpeerunud riigis asjad ei käi. Taotleja

ei ole toonud taotluses ühtegi muud põhjendust, milles seisneb tema õiguste rikkumine

kohtute poolt. Kohus ei pea asjaoludest tulenevalt siiski vajalikuks taotluse käiguta jätmist,

kuna R. Zirbi kaebus EIK-ile seoses haldusasjaga nr 3-25-1473 oleks selgelt põhjendamatu.

Haldusasjas nr 3-25-1473 selgitas Tartu Halduskohus R. Zirbile, et Võru Linnavalitsuse kui

eestkostja kohustusi ning väidetavaid rikkumisi reguleerivad tsiviilõiguse normid, mitte

avaliku õiguse normid. R. Zirbi esitatud kaebuse puhul ei ole tegemist avalik-õiguslikust

suhtest võrsuva vaidlusega, kuna Võru Linnavalitsus tegutses eestkoste teostamisel

eraõiguslikus suhtes, s.o R. Zirbi seadusliku esindajana perekonnaseaduse §-de 205–207

kohaselt. R. Zirbil on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 alusel õigus pöörduda kaebuse

asjaoludel kahju hüvitamiseks hagiga Tartu Maakohtusse. Halduskohus selgitas veel R.

Zirbile, et halduskohtu pädevuses ei ole haldusorgani või ametnike karistamine. Kui Võru linn

on toime pannud kuriteo, saab B.A sellest teavitada prokuratuuri, esitades kuriteoteate

(kriminaalmenetluse seadustiku § 195). Seega leidis halduskohus, et haldusasjas nr 3-25-1473

esitatud kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ja tagastas kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lõike 1 punkt 1 alusel läbivaatamatult. Sellise

seisukohaga nõustus ka Tartu Ringkonnakohus ja Riigikohus haldusasjas nr 3-25-1473.

Tõenäosus, et EIK tuvastaks taotleja EIÕK-s sätestatud õiguste rikkumise, on vähene.

Taotleja ei ole esile toonud konkreetset kohut, kohtulahendit ega kohtumenetluse toimingut,

mida saaks EIÕK rikkumisega seostada. Taotleja võimalikud väited õiglase menetluse

rikkumise osas oleksid selgelt põhjendamatud. EIK-ile kaebuse esitamiseks ei piisa üksnes

sellest, et avaldaja hinnangul on siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane.

Asjaolu, et taotlejat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid tema kaebuste lahendamisel, ei

tähenda automaatselt õiguste rikkumist. EIK ei ole täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti

Vabariigi kohtute lahendite peale (vt ka Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2021. a määrus

tsiviilasjas nr 2-20-18896, punktid 1112). Taotleja kaebus oleks eeltoodu tõttu selgelt

põhjendamatu vastavalt EIÕK artikli 35 lõike 3 punktile a.

7. Eelnevast tulenevalt jätab kohus R. Zirbi riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lõike 3 alusel

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)