Estonian court reverses district court, transferring state aid request for ECtHR appeal to administrative court.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe District Court of Viru rejected the applicant's request for state aid to appeal an administrative decision to the ECtHR, citing a lack of admissibility. The Court of Appeal of Tartu overturned this decision, ruling that the District Court lacked jurisdiction because administrative proceedings require the administrative court, not the civil court, to handle state aid applications. Consequently, the District Court's order was annulled, and the applicant's request was remitted to the Tartu Administrative Court for examination.
Regesto Legislator
Generato dall'IARÕS § 37 lg 3; RÕS § 10 lg 3: State aid requests for ECtHR appeals in administrative proceedings must be submitted to the administrative court, not the civil court, as established by the 2018 legislative amendment.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IAGiurisprudenza citata
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtunik
Hele Kaldma, Anneli Alekand, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
17. oktoober 2025, Tartu
Tsiviilasja number
2-25-13192
Tsiviilasi
T.M taotlus riigi õigusabi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 4. septembri 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T.M määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja: T.M (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1. Viru Maakohtu 4. septembri 2025 määrus tühistada ja
saata T.M taotlus riigi õigusabi saamiseks läbivaatamiseks
Tartu Halduskohtule.
2. T.M määruskaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus
Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise
või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS
1. T.M (puudutatud isik) esitas Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda
Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIÕK) seoses haldusasjaga nr 3-25-2168. Maakohus jättis
taotluse rahuldamata, leides, et puudub EIÕK kaitsealasse kuuluv lubamatu avaldaja õiguste
riive. Avaldaja paljasõnalisest avaldusest on ilmne, et T.M on rahulolematu siseriiklike kohtute
tulemiga ning see on selgelt põhjendamatu (EIÕK art 35 lg 3 p a). Seega on tegemist
vastuvõetamatu kaebusega ning riigi õigusabi andmisest tuleb keelduda riigi õigusabi seaduse
(RÕS) § 37 lg-st 3 tulenevalt.
2. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määruse
tühistada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja määruskaebus tuleb osaliselt
rahuldada. Ringkonnakohus edastab puudutatud isiku taotluse lahendamiseks vastavalt
pädevusele Tartu Halduskohtule.
4. Avaldaja taotleb riigi õigusabi seoses haldusasjaga nr 3-25-2168 Euroopa Inimõiguste
Kohtusse pöördumiseks.
Riigikohus on selgitanud (vt RKEKm 28.02.2022, 3-21-3011/9 p 4-6, RKEKm 21.04.2022, 2-
22-2054/8, p 4- 6), et RÕS § 37 lg 2 on viitenorm, mille kohaselt tuleb riigi õigusabi taotlus
Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks esitada samale kohtule, nagu esitatakse taotlus
RÕS § 10 lõikes 3 sätestatud kohtueelse või kohtuvälise menetluse korral. RÕS § 10 lg 3 näeb
ette, et selline taotlus esitatakse maakohtule. Erinevalt tsiviilasjadest või väärteoasjadest ei näe
RÕS § 10 lg 3 alates 1. jaanuarist 2018 maakohtule taotluse esitamist ette juhul, kui tegemist on
haldusmenetlusega. Sellisel juhul kohaldub RÕS § 10 lg 3¹, mis sätestab, et taotlus riigi õigusabi
saamiseks esindamisena haldusmenetluses esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või
õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele halduskohtule. Sellest seadusemuudatusest
tuleneb, et seadusandja tahe oli anda haldusmenetlusega seotud asjades riigi õigusabi taotluste
lahendamine halduskohtu pädevusse. Nagu RÕS § 10 lg 3 laieneb riigi õigusabi taotlustele, mille
puhul enne Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumist on riigisisesed õiguskaitsevahendid
ammendunud tsiviilkohtumenetluses või süüteomenetluses, tuleb sama analoogia alusel
halduskohtumenetlusest võrsunud vaidluse korral kohaldada RÕS § 10 lõikes 3¹ sätestatut.
Seega ei olnud maakohus pädev puudutatud isiku taotlust sisuliselt läbi vaatama.
Ringkonnakohus edastab taotluse läbi vaatamiseks pädevale kohtule (RÕS § 10 lg 7).
/allkirjastatud digitaalselt/