Civil court dismisses alimony claim due to missing defendant identification and unclear claim scope.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court refused to accept the plaintiff's alimony claim for a minor student because the defendant could not be identified and the claim lacked clarity. The plaintiff failed to name the specific obligor and did not provide evidence regarding damages or prior payments. Consequently, the court ruled that the procedural requirements for filing the suit were not met.
Regesto Legislator
Generato dall'IATsMS § 371 lg 1 p 11; TsMS § 371 lg 1 p 9; TsMS § 371 lg 2 p 2: A court must refuse to accept a claim if the defendant cannot be identified or if the claim's subject matter is unclear and unprovable.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Nele Seping
Määruse tegemise aeg ja koht
02.10.2025, Paide
Tsiviilasja number
2-25-16480
Tsiviilasi
V.A hagiavaldus täisealisele õppivale lapsele elatise
väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: V.A (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1. Keelduda V.A hagiavaldust täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks menetlusse
võtmast.
2. Jätta menetluskulud V.A kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3. Toimetada määrus kätte hagejale.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5 ja § 3401 lg 2 kohaselt
esitada kirjaliku määruskaebuse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule.
Määruskaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 kohaselt 15 päeva alates määruse
määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
Asjaolud ja kohtu seisukoht
1. V.A (hageja) esitas 02.10.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse, milles palus välja mõista
elatis täisealisele õppivale isikule 400 eurot kuus alates 2024 oktoobrist. Hageja õpib
xxxxxxxxx mittestatsionaarse osakonna 10. klassis.
2. Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 1 p 11 kohaselt keelduda, sest
hagiavalduses esitatud andmed kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist. Kohtule esitatud
hagiavalduses ei ole kostja isikut märgitud. Kohus selgitab, et hageja valib kelle vastu ta hagi
esitab, kohus ei pea seda omal algatusel välja selgitama. Kohus selgitab, et ülalpidamist on
võimalik nõuda mõlemalt vanemalt. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hagiavalduses esitatud
andmed ei võimalda kostjat tuvastada, tuleb hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 11
kohaselt keelduda. Kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata.
3. Lisaks selgitab kohus, et TsMS 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse
muu hulgas juhul, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi
hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb mh hagiavalduses lisaks
menetlusdokumentide muudele andmetele märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese).
Kohus selgitab, et hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi
väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või
rahuldamata jätmise) korral seisukoha kohtulahendi resolutsioonis. Hagiavalduse resolutsioonis
võetakse kokku hageja nõuded, st hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud
hagi ese. Kohus selgitab, et esitatud hagis ei ole arusaadav/lubatav nõue tagasiulatuva elatise
osas (ajavahemik, summa). PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda
ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist
tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 108 alusel
tagasiulatuva elatise nõudmise eelduseks on see, et kostja on elatise maksmise kohustust
rikkunud ning kohustuse täitmata jätmise tõttu on tekkinud kahju ja saab nõuda tekkinud kahju
hüvitamist. Hageja ei ole esitanud asjaolusid ja tõendeid selle kohta, mis ulatuses on hagejale
kahju tekkinud elatise maksmise kohustuse rikkumise tõttu ning kas kostjalt on varsemalt elatis
välja mõistetud ja kas hageja on nõudnud kostjalt elatise tasumist täisealiseks saanunda. Viidatud
säte annab ka täisealiseks saanud lapsele õiguse nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest
enne hagi esitamist. Kohtu hinnangul on hagi ese seega ebaselge. Kohus on seisukohal, et hagi
eseme ebaselgus on hagiavalduse selline oluline puudus, millisel juhul on hagi menetlusse
võtmisest võimalik keelduda. Täiendavalt on hagile lisamata tõendid, mis kinnitaksid hageja
igakuiseid väljaminekuid. TsMS § 363 lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleb avalduses märkida
tõendid, mis kinnitavad avalduse aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu
millise tõendiga tõendada soovitakse.
4. Seega on rikutud ka hagiavalduse vorminõudeid ja kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis
kinnitaksid hagi aluseks olevaid asjaolusid. Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatule võib
kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki
võimalik saavutada. Kohus selgitab siinkohal, et olukorras, kus nõude kujunemine pole järgitav,
pole hagiavalduse menetlemine, st asja õigesti lahendamine võimalik (TsMS § 2). Ka TsMS §
371 lg 1 p-st 9 ning TsMS § 371 lg 2 p-st 2 lähtudes keeldub kohus hageja hagiavalduse
menetlusse võtmisest.
5. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega,
loetakse TsMS § 372 lg 6 kohaselt, et hagi ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses.
Hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei takista tal uue hagiavalduse esitamist. Kohus jätab
menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/
Nele Seping
Kohtunik