Legislator Giurisprudenza & Legislazione
2-23-8894/26 Generato dall'IA

Court dismisses paternity challenge claim due to failure to file within the one-year limitation period. The court ruled that the plaintiff missed the deadline to contest paternity after discovering the truth. Consequently, the claim is inadmissible as it was filed too late. The court also awarded costs to the parties equally.

Numero d'incarto 2-23-8894/26
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Respinto (Dismissed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court dismissed the plaintiff's claim to contest paternity, ruling that the action was filed outside the statutory limitation period. Although the plaintiff presented DNA evidence proving non-paternity, the court found he became aware of the facts in 2015 and waited until 2023 to sue. The court held that the one-year deadline for contesting paternity is a peremptory time limit, making the claim inadmissible regardless of the new evidence.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

Perekonnaseaduse § 93 lg 1; PKS § 92 lg 1, § 95: The one-year period for contesting paternity is a peremptory limitation period; failure to file within this time renders the claim inadmissible.

Parole chiave

Generato dall'IA
paternity contest limitation period peremptory deadline DNA evidence civil procedure

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
Perekonnaseaduse § 91 lg 1
Perekonnaseaduse § 92 lg 1
Perekonnaseaduse § 93 lg 1
Perekonnaseisutoimingute seaduse § 28 lg 1
TsMS § 132 lg 1
Tsiviilasja hinnaks on TsMS § 132 lg 1 kohaselt 3 500 eurot.
TsMS § 164 lg 1
TsMS § 164 lg 1 alusel jäävad menetluskulud
TsMS § 173 lg 1 ja 2

Giurisprudenza citata

Generato dall'IA
Riigikohus 3-2-1-111-12 punkt 19
Riigikohtu 23. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-12 p 14

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Krista Kruusa

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2025, Kärdla

Tsiviilasja number

2-23-8894

Tsiviilasi

M.Z-i

hagiavaldus A.J-i

vastu isaduse

vaidlustamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Hageja M.Z (isikukood XXX)

Kostja A.J (isikukood XXX)

Kostja seaduslik esindaja eestkostja XXX (XXX)

29. august 2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata M.Z hagi A.J vastu isaduse vaidlustamise nõudes.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

3. Saata otsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

1. 19.06.2023 esitas M.Z Pärnu maakohtule hagi A.J vastu isaduse vaidlustamise

nõudes. Hagi kohaselt tekkis probleem, kuna kostja ema lahkus Eestist ja hageja

peab nüüd hakkama kostja eest hoolt kandma ning teda üleval pidama. Hageja

seda teha ei soovi. Hageja ja lapse ema vahel oli kokku lepitud, et hageja ei maksa

elatist, kuna kostja ema teadis, et tegelikult ei ole hageja lapse isa. Hageja palub

ennast kustutada kostja sünniaktist, kuna kostja ei põlvne hagejast.

2. 23.05.2024 kohtuistungil selgitas hageja, et oleks pidanud hagi varem esitama. Ta

tegi DNA testi, siis kui ta Y.C-st lahku läks ja siis oli selge, et ta ei ole lapse isa.

Y.C ütles hagejale ise ka, et hageja ei ole lapse isa. DNA testi tegi umbes 8 aastat

tagasi. Hagejal oli kostja emaga suuline kokkulepe, et ei pea elatist maksma. Laps,

st kostja, oli umbes poolteist aastat vana, kui nad DNA testi tegid. Hageja sai aru,

et iseenesest vanema kanne kostja sünniaktis ei muutu, aga kuna oli lapse emaga

kokkulepe, et ta ei pea midagi maksma, siis sinnapaika see jäi. Kohtusse pöördus

nüüd seetõttu, et ta pidi hakkama lapse osas kohustusi kandma. Hagejal on oma

elu, lapsed ja ta ei soovi kohustusi kostja ees kanda.

Kostja seisukohad

3. 15.04.2024 vastuses hagile märgib kostja, et laps kasvas ema Y.C juures kuni 2023

märtsini, kuni ema Eestist lahkus. Kui DNA test välistab hageja isaduse kostja

suhtes, siis on kostja nõus hagi õigeks võtma. 29.08.2025 kohtuistungil oli kostja

seisukohal, et lähtuda tuleb perekonnaseaduses sätestatud isaduse vaidlustamise

tähtaegadest.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Hageja M.Z on kohtule esitanud hagi isaduse vaidlustamise nõudes, mis on

kvalifitseeritav Perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg-s 1 sätestatud nõudena. PKS § 92

lg 1 ja § 95 kohaselt saab hagi esitada isiklikult ja isaduse saab vaidlustada mees,

kes on esitanud hagi lapse vastu.

5. A.J-i sünniakti kohaselt on alates 14.09.2013 lapse ema Y.C ja lapse isa M.Z /dtl

74/. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 28 lg 1, mis kehtis kostja sünni

registreerimise ajal, sätestas, et kui isaduse omaksvõtt toimub koos sünni

registreerimisega, siis eraldi kannet isaduse omaksvõtuks ei tehta. Kostja

sünniaktist nähtub, et isaduse omaksvõtt on toimunud koos kostja sünni

registreerimisega.

6. Hageja on selgitanud, et tal tekkis kahtlus, et kostja ei põlvne temast. Laps oli siis

natuke üle aasta vana. Hageja ja kostja ema tegid DNA testi, millest selgus, et

hageja ei ole lapse isa. Ka kostja ema kinnitas, et hageja ei ole lapse isa. DNA test

tehti umbes 8 aastat tagasi /dtl 49-50/.

7. Eeltoodud faktilistest asjaoludest nähtub, et hageja oli hiljemalt lapse pooleteise

aastaseks saamisel teadlik, et kostja temast ei põlvne. Kostja on sündinud XXX.

Seega oli hageja hiljemalt 2015 aasta kevadel teadlik, et kostja temast ei põlvne.

Hageja ei pöördunud isaduse vaidlustamise nõudega kohtu poole, kuna lapse

emaga lepiti kokku, et hageja ei pea lapsele ülalpidamist maksma.

8. PKS § 93 lg 1 kohaselt isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates

päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks

olevad asjaolud teatavaks saanud. Eeltoodust tuleneb, et hageja oli õigustatud hagi

esitama alates 2015 aasta kevadest ühe aasta jooksul. Kohtu hinnangul oli hagejale

vaieldamatult teada, et ta ei ole lapse isa, kui ta sai teada DNA testi tulemustest ja

kui kostja ema Y.C hagejale kinnitas, et kostja hagejast ei põlvne. Hageja väidetel

sai ta nii DNA testi tulemused kui ka Y.C kinnituse teada enam-vähem ühel ajal.

9. Riigikohus lahendis 3-2-1-111-12 punktis 19 selgitab, et PKS § 93 lg-s 1 sätestatud

tähtaeg on nõuet lõpetav tähtaeg (vt Riigikohtu 23. mai 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-48-12, p 14). Seega tulnuks hagejal kohtule hagi esitada hiljemalt 2016

aasta kevadel. Hagi on kohtule esitatud 19.06.2023. Hageja ei ole oma õigusi

kaitsnud seaduses sätestatud tähtaja jooksul, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.

10. Käesolevas tsiviilasjas on hageja taotlusel määratud bioloogilise suguluse

hindamise ekspertiis. Ekspertiisiakti kohaselt ei saa hageja olla kostja bioloogiline

vanem /dtl 62-64/. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendil ei ole vaidluse

seisukohalt sisulist tähtsust, kuna hageja on pöördunud kohtusse pärast õigust

lõpetavat tähtaega. Nimetatud asjaolusid selgitas kohus hagejale ka kohtuistungil

/dtl 51/. Kohus jätab hagi rahuldamata.

11. Tsiviilasja hinnaks on TsMS § 132 lg 1 kohaselt 3 500 eurot.

12. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud

menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui

menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 alusel jäävad menetluskulud

poolte endi kanda, kuna käesoleva vaidluse puhul on tegemist hagilise

perekonnaasjaga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik