Tallinn Administrative Court dismisses appeal for separate challenge to tax auditor dismissal as procedural act.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe Tallinn Administrative Court dismissed the taxpayer's appeal against the Tax and Customs Board's decision to reject a request for the tax auditor's dismissal. The court found that the auditor's dismissal is a procedural step rather than a final administrative act, meaning the taxpayer lacks standing to challenge it separately. Consequently, the court returned the appeal citing the clear absence of standing rights under the Administrative Procedure Code.
Regesto Legislator
Generato dall'IAHKMS § 121 lg 2 p 1; MKS § 46 lg 5, § 137 lg 2 p 3: The dismissal of a tax auditor is a procedural act, not a final administrative act, and thus cannot be independently challenged in administrative court.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IAGiurisprudenza citata
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
K O H T U M Ä Ä R U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Tiia Nurm
Määruse tegemise aeg ja koht
17.07.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-2319
Haldusasi
X. X kaebus Maksu- ja Tolliameti 11.06.2025 otsuse nr
12.2-3/058834-14-1 tühistamiseks ning Maksu- ja
Tolliameti kohustamiseks uuesti otsustama ametniku Y. Y
taandamise küsimus
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X, esindaja vandeadvokaat Gerly Kask
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1. Tagastada X. X kaebus.
2. Jätta menetluskulud kaebaja kanda.
3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates
määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1. X. X (kaebaja) esitas 09.06.2025 eriarvamuse tema suhtes koostatud vastutusotsuse
projektile. Lisaks eriarvamusele esitas ta ka taotluse maksuaudiitor Y. Y taandamiseks.
2. Maksu- ja Tolliameti 11.06.2025 otsusega nr 12.2-3/058834-14-1 jäeti kaebaja taotlus
rahuldamata. Otsuses leiti, et maksuaudiitor ei ole äriühingu maksuasjas avaldanud eelarvamust
ja -hinnanguid juhatuse liikme tegevusele.
3. 14.07.2025 saabus Tallinna Halduskohtule kaebaja poolt esitatud kaebus Maksu- ja
Tolliameti 11.06.2025 otsuse nr 12.2-3/058834-14-1 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti
kohustamiseks uuesti otsustama ametniku Y. Y taandamise küsimus.
KOHTU SEISUKOHT
4. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et halduskohus võib kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub
asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõigus kui kaebuse lubatavuse küsimus tuleb halduskohtul
otsustada ise, tuvastades selleks vajalikud asjaolud ning tõlgendades ja kohaldades kehtivat
õigust. Halduskohus ei pea selles osas eeldama kaebaja väidete õigsust. Kui on ilmselge, et
kaebeõigus puudub, võib kohus kaebuse tagastada. Kui kaebeõiguse küsimus vajab asjaolude
täiendavat tuvastamist ja põhjalikumat analüüsi, võib halduskohus jätta küsimuse kohtuotsuses
lahendamiseks.
5. Kohtu jaoks on praegusel juhul kaebeõiguse puudumine ilmselge ja selle kohta on ka
väljakujunenud kohtupraktika (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2014 määrus haldusasjas nr
3-14-390 ja 23.11.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-2103). Kohtupraktikas on leitud, et
ametniku taandamata jätmine, isegi kui see oli õigusvastane, ei tingi vältimatult kaebaja õigusi
rikkuva haldusakti andmist või toimingu sooritamist. Menetlus toimub MKS § 46 lg 5 kohaselt
maksuaudiitorist kõrgemalseisva ametiisiku kontrolli all.
6. Riigikohtu 21.10.2010 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-56-10 nähtub, et menetleja taandamiseks
esitatud taotluse lahendamine ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, mille iseseisev
vaidlustamine ei ole üldjuhul lubatav (p-d 12-14). Isikul on õigus esitada ametiisiku
taandamisest keeldumise kui toimingu peale vaie iseoleeritult menetluse lõpptulemusest (MKS
§ 137 lg 2 p 3). Kohtumenetluse normid aga ei võimalda pöörduda halduskohtusse sellise
toimingu isoleeritult vaidlustamiseks (MKS § 151 lg 2, HKMS § 45 lg 3). MTA vaidlustatud
otsuses toodud vaidlustamisviide on kohtusse pöördumist puudutavas osas eksitav. Ekslik
vaidlustamisviide ei anna kohtusse pöördumise õigust. Kaebeõigus peab tulenema seadusest ja
selle olemasolu üle otsustab kohus, mitte haldusorgan.
7. Ekslik on ka vaidlustatud otsuses toodud viide MKS §- le 46 ja § 137 lg-le 1 ning HKMS §
46 lg-le 1 millest võib järeldada, et taandamata jätmine on MTA arvates haldusakt. MKS § 49
ei näe ette taandamise otsustamise küsimuses MKS § 46 nõuetele vastava haldusakti andmist.
Tegemist on (menetlus)toiminguga, millega maksuhaldur juhib ja korraldab haldusakti
andmisele suunatud menetlust. Selgelt tuleneb see järeldus ka MKS § 137 lg 2 sõnastusest, mis
loeb taandamata jätmise üheks maksuhalduri toiminguks teiste hulgas. Juhul kui taandamata
jätmine oleks haldusakt, oleks selle vaidlustamine hõlmatud MKS § 137 lg-ga 1 ning lõike 2
punktis 3 sätestatud erinormi järele puuduks vajadus.
8. Lähtuvalt eeltoodust puudub kaebajal kaebeõigus praeguse kaebuse esitamiseks. Riigikohtu
21.10.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-56-10 on selgitatud, et menetlustoimingute iseseisev
vaidlustamine ei ole üldjuhul lubatud ja et menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine on lubatav
vaid juhul, kui selline võimalus on otsesõnu seaduses sätestatud või kui tegemist on sedavõrd
olulise ja ilmse menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et
sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui
menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest.
9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS
§ 121 lg 2 p 1 alusel.
10. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis jäävad menetluskulud (asjas
tasutud riigilõiv) kaebaja kanda.
11. Kohus asendab avaldatavas lahendis kaebaja nime tähemärgiga.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiia Nurm
Kohtunik
2(2)