Legislator Giurisprudenza & Legislazione
3-21-76/38 Generato dall'IA

Supreme Court allows prisoner's withdrawal from appeal, overturning lower court's refusal based on procedural economy.

Numero d'incarto 3-21-76/38
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Accolto (Allowed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The Supreme Court of Justice allowed the prisoner's withdrawal from the appeal and ordered the lower court decisions to be annulled. The prisoner had previously requested video calls with his son, which the prison denied due to lack of technical resources, though short visits were permitted. The lower courts refused the withdrawal, citing procedural economy, but the Supreme Court ruled that such a principle cannot override the statutory right to withdraw before a judgment takes effect. Consequently, the withdrawal was accepted, the proceedings terminated, and the prisoner bears the litigation costs.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

HKMS § 153 lg 1; HKMS § 155 lg 4: The court must accept a party's withdrawal from an appeal filed after a judgment is rendered but before it takes legal effect, as procedural economy cannot restrict the statutory right to dispose of proceedings.

Parole chiave

Generato dall'IA
withdrawal from appeal procedural economy principle disposition principle prisoner rights litigation costs allocation administrative procedure termination statutory withdrawal right diritto all'antenna

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
HKMS § 153 lg 1
Halduskohtumenetluses on selleks HKMS § 153 lg 1 kohaselt olukord, kus kaebajal puudub halduskohtumenetluses teovõime ning kaebaja esindaja esitatud kaebusest loobumise taotlus on ilmselgelt vastuolus kaebaja huvidega.
HKMS § 155 lg 4
Kohtul on kohustus selgitada kaebajale enne, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise, millised on kaebusest loobumise tagajärjed (HKMS § 155 lg 4), et kaebaja saaks teha teadliku valiku.
HKMS § 155 lg 3
HKMS § 155 lg 3 esimese lause alusel tuleb tühistada nii halduskui ka ringkonnakohtu otsus ning HKMS § 152 lg 1 p 3 ja HKMS § 155 lg 4 esimese lause alusel lõpetada haldusasja menetlus.
HKMS § 152 lg 1 p 3
HKMS § 155 lg 3 esimese lause alusel tuleb tühistada nii halduskui ka ringkonnakohtu otsus ning HKMS § 152 lg 1 p 3 ja HKMS § 155 lg 4 esimese lause alusel lõpetada haldusasja menetlus.
HKMS § 108 lg 7
HKMS § 108 lg 7 esimese lause kohaselt kannab kaebaja, kes loobub kaebusest, menetluskulud.
HKMS § 109 lg 1
Seetõttu jätab kolleegium HKMS § 109 lg 1 neljanda lause alusel menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
HKMS § 104 lg 6 p 2
Kuna kaebaja poolt kohtumenetluses tasutud riigilõiv ei ületa 50 eurot, ei kuulu riigilõiv tagastamisele (HKMS § 104 lg 6 p 2).
HKMS § 43 lg 1 p 2
Menetluse lõpetamise järgselt ei saa kaebaja pöörduda kohtusse sama nõudega ja samal alusel (HKMS § 155 lg 6 ja HKMS § 43 lg 1 p 2).

Giurisprudenza citata

Generato dall'IA
RKTKm 2-23-116531
Kaebepõhiõigus ei hõlma mitte ainult õigust kohtusse pöörduda, vaid ka õigust kohtumenetluses osalemisest loobuda, kui kohtusse pöördunud isik leiab, et menetluses osalemine ei ole tema eesmärkide saavutamiseks vajalik (vrd RKTKm 2-23-116531, p 9).
Generato dall'IA

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-21-76 Määruse kuupäev

30. juuni 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Julia Laffranque, Nele Siitam Kohtuasi X kaebus Viru Vangla kohustamiseks võimaldada videokõnesid Menetlusosalised Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla, esindaja Triin Vaino Kaasatud haldusorgan Justiitsja Digiministeerium, esindaja Keili Kondike-Neiland Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 22. jaanuari 2025. a kohtumäärus Menetluse alus Riigikohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS MÄÄRAB

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 22. jaanuari 2025. a määrus.

3. Võtta vastu kaebusest loobumine.

4. Tühistada Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2023. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu

4. detsembri 2024. a otsus.

5. Jätta menetluskulud kaebaja kanda.

6. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla keelas 27. augusti 2020. a käskkirjaga lühija pikaajalised kokkusaamised vanglas koroonaviiruse leviku tõkestamise eesmärgil. X esitas Viru Vanglale taotluse, milles palus võimaldada kokkusaamiste asemel videokõnede tegemist oma pojaga.

2. Viru Vangla jättis 21. oktoobri 2020. a otsusega kaebaja taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei olnud vanglal tehnilist võimekust ega ressursse videokõnede võimaldamiseks. Kaebajal oli siiski võimalik kohtuda oma pojaga mõistliku aja jooksul, kuna lühiajalised kokkusaamised olid peatatud ainult kuu aega.

3. X esitas 8. jaanuaril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Viru Vanglat võimaldama videokõnede tegemist pojaga.

4. Tartu Halduskohus jättis 31. oktoobri 2023. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse.

3-21-76 2(3)

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 4. detsembri 2024. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus selgitas, et videokõnede võimaldamisest keeldumise ajal ei lubanud kehtiv õigus kokkusaamiste asemel videokõnesid teha. Seega oli vangla keeldumine kooskõlas sel hetkel kehtinud õigusaktidega ning õiguspärane. Praeguseks ajaks on olukord muutunud. Vangistusseaduse § 24 lg 1 ls 2 sätestab, et turvalise tehnilise võimekuse olemasolul võib vanglateenistus võimaldada lühiajalist kokkusaamist telesilla vahendusel. Seega saavad kinnipeetavad taotleda videokõne vahendusel lähedastega kokkusaamist.

6. Kaebaja esitas 3. jaanuaril 2025 ringkonnakohtule kaebusest loobumise avalduse.

7. Tartu Ringkonnakohus jättis 22. jaanuari 2025. a määrusega kaebusest loobumise taotluse rahuldamata. Määruse kohaselt tuleb loobumise vastuvõtmisest keelduda tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest. Kohtuasjas on otsus tehtud ja kaebaja õigusi ei mõjuta mingil määral see, kas jõustub kaebuse rahuldamata jätmise otsus või menetlus lõpetatakse loobumise tõttu. Kohtuotsuses on kaebaja nimi asendatud tähemärgiga. Kaebaja taotlusest ei nähtu, miks on kaebusest loobumine tema õiguste kaitseks vajalik või kuidas asetaks see kaebaja soodsamasse olukorda. Kaebusest loobumise avalduse esitamine viimasel päeval enne otsuse jõustumist annab aluse kahelda kaebaja heausksuses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada, kaebusest loobumine vastu võtta ning lõpetada haldusasja menetlus. Määruskaebuse kohaselt puuduvad asjaolud, mis välistaks loobumise vastuvõtmise. Ka vastustaja ei esitanud vastuväiteid loobumise vastuvõtmisele. Kuna vanglas on videokõnede tegemine nüüd lubatud, ei ole kohtumenetluse jätkamine kaebaja hinnangul mõistlik.

9. Vastustaja vaidles vastuses määruskaebusele vastu. Vastustaja hinnangul ei saa kaebaja käitumist pidada heauskseks. Kaebaja on varasemalt ka teistes haldusasjades esitanud enne kohtuotsuse jõustumist kaebusest loobumise avaldusi ning on oma tegevusega põhjustanud mitmele riigiasutusele ebamõistlikku ressursikulu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Määruskaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu määrus tühistada kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 238 lg 2 ls 2).

11. HKMS § 27 lg 2 p 2 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda. Õigus kaebusest loobuda on üks dispositsioonipõhimõtte (HKMS § 2 lg 3) väljendustest. Dispositsioonipõhimõtte kohaselt vaatab kohus asja läbi vaid kaebuse korral ja kaebuses taotletud ulatuses. Dispositsioonipõhimõte tugineb põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatud kaebepõhiõigusel, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Kaebepõhiõigus ei hõlma mitte ainult õigust kohtusse pöörduda, vaid ka õigust kohtumenetluses osalemisest loobuda, kui kohtusse pöördunud isik leiab, et menetluses osalemine ei ole tema eesmärkide saavutamiseks vajalik (vrd RKTKm 2-23-116531, p 9). Seega saab keelduda kaebusest loobumise vastuvõtmisest vaid seaduses sätestatud juhtudel.

12. Halduskohtumenetluses on selleks HKMS § 153 lg 1 kohaselt olukord, kus kaebajal puudub halduskohtumenetluses teovõime ning kaebaja esindaja esitatud kaebusest loobumise taotlus on ilmselgelt vastuolus kaebaja huvidega. Sätte eesmärk on kaitsta piiratud teovõimega kaebajat, kelle esindaja, sh eestkostja tegevus läheb tema huvidega vastuollu. Tavaolukorras ei ole kohtul alust

3-21-76 3(3) keelduda kaebusest loobumist vastu võtmast põhjusel, et loobumine ei ole kaebaja huvides või ei aita kaebaja õiguste kaitsele kaasa. Kohtul on kohustus selgitada kaebajale enne, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise, millised on kaebusest loobumise tagajärjed (HKMS § 155 lg 4), et kaebaja saaks teha teadliku valiku. Siiski on kaebaja vaba otsustama, kas ta soovib kohtumenetlust jätkata või seda lõpetada.

13. Seadusandja on HKMS § 153 lg-s 1 näinud selgelt ette võimaluse loobuda kaebusest ka pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne selle jõustumist. Kaebajale ei saa ette heita selle võimaluse kasutamist käesolevas ning varasemates menetlustes. Olenemata sellest, et pärast kohtuotsuse tegemist lõppeks kohtumenetlus ka juhul, kui kaebaja ei esitaks kaebusest loobumise avaldust, vaid jätaks edasikaebeõiguse kasutamata, ei anna HKMS § 153 kohtule õigust keelduda loobumise vastuvõtmisest tuginedes menetlusökonoomia põhimõttele.

14. Kuna ringkonnakohtul ei olnud alust jätta kaebaja kaebusest loobumist vastu võtmata, tuleb ringkonnakohtu määrus HKMS § 238 lg 2 teise lause alusel tühistada ja teha uus määrus, millega võtta HKMS § 155 lg 4 esimese lause järgi kaebusest loobumine vastu. HKMS § 155 lg 3 esimese lause alusel tuleb tühistada nii halduskui ka ringkonnakohtu otsus ning HKMS § 152 lg 1 p 3 ja HKMS § 155 lg 4 esimese lause alusel lõpetada haldusasja menetlus.

15. HKMS § 108 lg 7 esimese lause kohaselt kannab kaebaja, kes loobub kaebusest, menetluskulud. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Seetõttu jätab kolleegium HKMS § 109 lg 1 neljanda lause alusel menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata. Kuna kaebaja poolt kohtumenetluses tasutud riigilõiv ei ületa 50 eurot, ei kuulu riigilõiv tagastamisele (HKMS § 104 lg 6 p 2).

16. Menetluse lõpetamise järgselt ei saa kaebaja pöörduda kohtusse sama nõudega ja samal alusel (HKMS § 155 lg 6 ja HKMS § 43 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)