Court grants divorce for Ukrainian marriage in Estonia based on irretrievable breakdown of relations.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court granted the plaintiff's request to dissolve the marriage registered in Ukraine, ruling that the relationship had irretrievably broken down. Although the defendant opposed the divorce, the parties failed to reconcile during the court-ordered mediation period. Consequently, the court applied Ukrainian family law and found sufficient evidence that continued cohabitation was impossible.
Regesto Legislator
Generato dall'IAArt. 27(1) of the 1995 Treaty on Legal Assistance and Legal Relations between Estonia and Ukraine; Art. 110, 112, 114 of the Ukrainian Family Code: A divorce granted on the application of one spouse is valid if the court finds that the spouses' continued cohabitation and the preservation of the marriage would be contrary to the interests of one spouse or their children, thereby establishing that the marriage has irretrievably broken down.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Kaire Pullerits
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. juuni 2025, Rakvere
Tsiviilasja number
2-24-17428
Tsiviilasi
Hagihind
X hagi Y vastu abielu lahutamise nõudes
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Hageja: X, ik XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx
Kostja: Y, ik XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx
10.06.2025 kohtuistungil
1. Hagi rahuldada.
1. Lahutada X ja Y abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx Ukrainas.
2. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest.
3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
4. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses
ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1. X esitas 18.11.2024 Viru Maakohtule hagi Y vastu abielulahutuse nõudes. Hagiavalduse
kohaselt on abielu sõlmitud xx.xx.xxxx Ukrainas. Abikaasa otsustas aprillis 2024 kolida omaette
elama ja sealt alates sisuliselt lõppesidki abielulised suhted. Hageja ei näe võimalust abielu
jätkamiseks. Abikaasa keeldub tulemast perekonnaseisuametisse. Ühised lapsed abikaasadel
puuduvad.
2. Kostja on hagile vastanud ja avaldanud, et ta ei soovi abielu lahutada.
3. Kohus kuulas pooled 31.01.2025 kohtuistungil ära ning Viru Maakohtu 13.02.2025 määrusega
anti pooltele leppimisaeg 3 (kolm) kuud alates määruse tegemisest ning peatati tsiviilasja
menetlus kuni 13.05.2025. Menetlus uuendati 14.05.2025 määrusega ja tsiviilasjas määrati
kohtuistung 10.06.2025 kell 15.00 Rakvere kohtumajas.
4. 10.06.2025 kohtuistungil selgitas hageja, et mitte midagi ei ole vahepeal toimunud. Jääb hagi
juurde. Kostja kinnitas, et midagi ei ole muutunud. Selgitas, et abikaasa ei soovinud mingit
leppimist, ta ei räägi minuga. Elame koos, kuid mõlemal on oma elu. Lapseootel ei ole.
Kohtuotsuse põhjendused
5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud pooled teistkordselt ära, on seisukohal, et
hagi tuleb rahuldada.
6. Kohus on hagi menetlusse võtmisel rahvastikuregistri andmete alusel tuvastanud, et kostja on
Ukraina kodanik. Poolte abielu sõlmiti Ukrainas, kande nr 966. Pooled elavad Eestis, ühiseid lapsi
pooltel käesoleva hetke seisuga ei ole.
Seetõttu tuleb nii kohtualluvuse kui ka kohalduva õiguse osas järgida 1995. a Eesti Vabariigi ja
Ukraina lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (õigusabileping).
Õigusabilepingu art 27 lg 1 kohaselt kohaldatakse abielu lahutamise asjades selle lepingupoole
seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse
esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle
lepingupoole asutused. Seega kohaldub abielu lahutamisele abikaasade kodakondsuse järgse riigi
ehk Ukraina õigus ning sätte teisest lausest järeldub, et kohtualluvuse mõttes on pädev ka Eesti
Vabariigi kohus, kuna abikaasad elavad Eestis.
Ukraina perekonnakoodeksi (Сімейний кодекс України: esitatud väljavõttena ja kättesaadav ka:
https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/2947-14#Text) § 110 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamise
hagi esitada üks abikaasadest. Kohus selgitab abielu lahutamisel ühe abikaasa hagi alusel välja
abikaasade tegelikud suhted, abielu lahutamise hagi tegelikud põhjused, võtab arvesse alaealise
või puudega lapse olemasolu ning abikaasade elu muid asjaolusid (Ukraina perekonnakoodeksi §
112 lg 1). Kohus teeb otsuse abielu lahutamise kohta, kui on tuvastatud, et abikaasade edasine
kooselu ja abielu säilitamine oleks vastuolus ühe abikaasa huvidega või nende laste huvidega,
millel on oluline tähendus (Ukraina perekonnakoodeksi § 112 lg 2). Ukraina perekonnakoodeksi §
111 kohaselt kohus võtab tarvitusele meetmed abikaasade lepitamiseks, kui see ei ole vastuolus
ühiskonna moraalialustega.
7. Tuvastatult, hageja ja kostja abielu on registreeritud xx.xx.xxxx Ukrainas. Kohus andis pooltele
võimaluse leppimiseks ja abielu säilitamiseks. Hagiavaldusest ja poolte selgitustest tulenevalt on
poolte abielusuhted lõppenud. Leppimisaja jooksul pooled suhteid ei taastanud. Hageja soovib
abielu lahutamist. Seega, poolte seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud.
Kohus on seisukohal, et on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on pöördumatult
lõppenud. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui üks abikaasadest ei soovi abielu
jätkata ja seda ei toimunud ka kohtu poolt antud leppimisaja jooksul.
Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ja X ja Y abielu, mis on registreeritud
xx.xx.xxxx Ukrainas tuleb lahutada.
Ukraina perekonnakoodeksi § 114 lg 2 kohaselt lõpetatakse kohtupoolse abielu lahutamise korral
abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.
Seega, X ja Y abielu lõpeb käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1
kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Selle sätte alusel jätab kohus
kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.
Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtuotsuse päises märgitud hagihind, so 3500 eurot, ei ole
menetluskulu ega kuulu pooltelt väljamõistmisele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaire Pullerits
kohtunik