Court grants divorce due to irretrievable breakdown of marriage and restores pre-marital surname.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court granted the plaintiff's request to dissolve the marriage and restore her pre-marital surname. The plaintiff alleged domestic violence and stated she no longer wished to maintain marital relations, while the defendant initially opposed the divorce but later expressed willingness to reconcile. The court ruled that the marriage had irretrievably broken down because the plaintiff explicitly refused to restore cohabitation, making the union impossible to sustain without mutual consent.
Regesto Legislator
Generato dall'IAPerekonnaseaduse § 67 lg 1; Nimeseaduse § 11 lg 1, 2 pt 1: A divorce is granted when marital relations have irretrievably ended due to the absence of mutual will to cohabit, and the pre-marital surname may be restored upon divorce.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-25-5990
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2025. a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Viljo Junolainen
Kohtuasi
A. D.-U. hagi A. U. vastu abielu lahutamise nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
17. juuni 2025. a
Menetlusosalised
Hageja:
Kostja:
A. D.-U. (isikukood XXX,
elukoht: XXX, e-post: XXX )
A. U. (isikukood XXX, elukoht:
XXX, e-post: XXX )
RESOLUTSIOON
1. Lahutada A. D.-U. (nimetavas U.) ja A. U. (nimetavas U.) abielu, mis on sõlmitud 17.
aprillil 2024. a Jõhvi Vallavalitsuses (abielu tõend nr 181-2024/559).
2. Taastada A. D.-U.e abielueelne perekonnanimi „D.“.
3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on
ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUS KOHTUS
1. A. D.-U. (enne abiellumist D.) ja A. U. abiellusid 17.04.2024. a. 19.04.2025. a esitas A.
D.-U. kohtusse hagi A. U. vastu abielu lahutamiseks.
2. Hagiavalduse kohaselt on abielusuhted lõppenud 2025. a märtsis. 29.12.2024. a toimus
lähisuhtevägivald ning hageja üüris korteri ning läks lastega elama üürikorterisse.
3. Kostja 02.05.2025. a kirjalikus vastuses abielu lahutamisega ei nõustunud. Kui kohus
abielu lahutab, siis taotleb kostja, et ta ei maksaks elatist ning hageja peab kostjale hüvitama
võla, mis on koos tekitatud, kuid mis on vormistatud kostja nimele.
4. Kohtuistungil 17.06.2025. a hageja selgitas, et ta soovib abielu kostjast lahutada. Hageja ei
soovinud menetluse peatamist poolte leppimiseks ning ei soovinud abielusuhteid taastada.
5. Kostja taotles leppimisaega ning selgitas, et ta soovib hagejaga ära leppida. Ta käitus
valesti (vägivald 29.12.2024. a), kuid ta on valmis ennast muutma. Praegu ta käib xxx juures.
Vägivald oli tingitud sellest, et hageja pettis teda teise mehega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja poolte abielu lahutada.
7. Kohus tuvastas, et poolte abielu on sõlmitud 17.04.2024. a Jõhvi Vallavalitsuses, kuid enne
seda olid pooled pikalt kooselus.. Hageja ei soovi abielulisi suhteid säilitada. Hageja selgitas,
et ta kaalus ka pooleliolevas kriminaalasjas (lähisuhtevägivald) lähenemiskeelu kohaldamist,
kuid ei teinud siiski seda. Kostja oli arvamusel, et “staatus abikaasana” annab talle rohkem
kindlustust vara ja kohustuste jagamisel ning tütrega suhtlemisel.
8. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted
on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu
enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohtul puudub alus arvata, et
abikaasad kooselu taastavad, sest selleks puudub ühe abikaasa (hageja) tahe, mida viimane on
nii hagiavalduses kui ka kohtus kinnitanud. Abielu on abikaasade vabatahtlik liit, mille
toimimiseks ja säilitamiseks on vajalik mõlema abikaasa soov ja tahe. Kui ühel abikaasal
selline tahe puudub, ei ole perekonda võimalik vaid ühe abikaasa soovi toel koos hoida.
9. Nimeseaduse § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus
taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu
ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lõige 2 punkt 1 sätestab, et taastatav
perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi.
10. Poolte kantud menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda vastavalt
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1, mis sätestab, et hagilises abieluasjas ja
põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen
Kohtunik