Legislator Giurisprudenza & Legislazione
3-25-841/9 Generato dall'IA

Administrative court dismisses appeal due to failure to pay procedural fee within statutory deadline.

Numero d'incarto 3-25-841/9
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Respinto (Dismissed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court dismissed Siim Grossberg's appeal against a prison disciplinary order because he failed to pay the required procedural fee within the extended deadline. Although the lower court initially set a seven-day payment period, the deadline was recalculated to begin only after the district court's decision became final, which expired on June 13, 2025. The court ruled that the unpaid fee constituted a procedural defect preventing the case from being reviewed, thereby terminating the proceedings without examining the merits of the disciplinary complaint.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

HKMS § 39 lg 1 p 4; § 104 lg-d 1 ja 2: Failure to pay the procedural fee within the prescribed deadline constitutes a defect preventing the review of the case, resulting in the dismissal of the appeal.

Parole chiave

Generato dall'IA
procedural fee payment administrative appeal dismissal statutory deadline expiration procedural defect administrative litigation law colpa grave libertà di espressione e d'informazione uso di false generalità

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
HKMS § 121 lg 1 p 2
HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus
HKMS § 39 lg 1 p 4
ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja
HKMS § 104 lg 1
HKMS § 104 lg 2
HKMS § 119 lg 1
kaebajale kätte (HKMS § 119 lg 1 ja § 179 lg 3).
HKMS § 179 lg 3

Giurisprudenza citata

Generato dall'IA
Riigikohtu halduskolleegiumi 27. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-59-16
8. septembri 2015. a määrus asjas nr 3-7-1-502-15
a otsus asjas nr 3-3-1-59-16, p 13; 8. septembri 2015. a määrus asjas nr 3-7-1-502-15).
Generato dall'IA

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-841

Määruse kuupäev

17. juuni 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla 20. veebruari 2025. a

käskkirja nr 2-25/1-3/62 tühistamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Siim Grossbergi kaebus.

2. Jätta Siim Grossbergi taotlus menetlusdokumentidest koopiate saamiseks

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 4 ja § 204 lg 1.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla tunnistas 20. veebruari 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-3/62 Siim Grossbergi

(kaebaja) süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 4 nõuete rikkumises ning määras talle

distsiplinaarkaristuseks isikliku televiisori kasutamise keelamise 30 päevaks. Karistuse

täitmisele pööramine lükatakse edasi katseajaga kolm kuud tingimusel, et kaebaja ei pane

katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Käskkirja kohaselt viskas kaebaja 4. veebruaril 2025

prügikasti eluosakonna köögis ühiskasutuses oleva panni. Terve, puhta ning kasutuskõlbliku

köögitarviku prügikasti viskamine ei ole VangS § 67 p-ga 4 kooskõlas.

2. Kaebaja esitas 2. märtsil 2025 Tartu Vanglale vaide eelnimetatud käskkirja kehtetuks

tunnistamiseks, mille vangla jättis 31. märtsi 2025. a vaideotsusega nr 1-8/2-25/44-2

rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 1. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 20. veebruari

2025. a käskkirja nr 2-25/1-3/62 tühistamiseks. Vangla lähtus kaebaja hinnangul käskkirjas

meelevaldsetest kaalutlustest. Kaebaja ei ole VangS § 67 p 4 rikkunud. Kasutuskõlbmatu

panni ära viskamine ei ole sedavõrd tõsine tegevus, mis õigustab distsiplinaarmenetluse

läbiviimist. Distsiplinaarkaristuse mõju on ebaproportsionaalne. Kaebajale määratud katseaeg

VangS § 65 lg 2 tähenduses on põhiseadusvastane. Põhiseadusvastased on ka muud

3-25-841

distsiplinaarmenetlust reguleerivad sätted. Kaebaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist ja

riigi õigusabi, kuna tema kaebuste hulk on suur ja ta ei suuda materjalides orienteeruda ning

ta ligipääs avalikule e-toimikule (AET) on piiratud.

4. Kaebaja esitas kohtule 6. aprillil 2025 taotlused menetlusdokumentidest koopiate

saamiseks.

5. Tartu Vangla esitas kohtule 9. ja 14. aprillil 2025 vastustena kohtunõuetele kohtueelse

menetluse materjalid, sh videosalvestise 4. veebruari 2025. a sündmuse kohta. Vangla palus

kuulutada salvestise osas kohtumenetlus kinniseks ja kaebajale kohtule esitatud salvestist

mitte näidata.

6. Tartu Halduskohus jättis 15. aprilli 2025. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja andis tähtaja riigilõivu

summas 20 eurot tasumiseks. Riigilõiv tuli tasuda 7 päeva jooksul määruse resolutsiooni p 2

jõustumisest (resolutsiooni p 3). Ühtlasi jättis kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 5) ja kuulutas vangla esitatud salvestise osas menetluse kinniseks

ning piiras kaebaja juurdepääsuõigust sellele tõendile (resolutsiooni p-d 6 ja 7). Kohus

selgitas, et lahendab menetlusdokumentidest koopiate väljastamise taotluse edasises

menetluses.

7. Kaebaja esitas 15. aprillil 2025 eelnimetatud määruse resolutsiooni p-de 2 ja 5 peale

määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus 5. juuni 2025. a määrusega tagastas.

Nimetatud määruse sai kaebaja AET kaudu 6. juunil 2025 kätte.

KOHTU SEISUKOHT

8. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus

ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

9. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise

ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja

2). Tartu Halduskohus jättis 15. aprilli 2025. a määrusega Siim Grossbergi kaebuse käiguta ja

andis kaebajale riigilõivu summas 20 eurot tasumiseks tähtaja 7 päeva määruse resolutsiooni

p 2 jõustumisest arvates. Tartu Halduskohtu 15. aprilli 2025. a määruse resolutsiooni p 2

jõustus pärast määruskaebemenetlust 6. juunil 2025, mil ringkonnakohtu määrus toimetati

kaebajale kätte (HKMS § 119 lg 1 ja § 179 lg 3). Seega hakkas kaebuselt riigilõivu tasumise

tähtaeg kulgema 7. juunil 2025 ja möödus 13. juunil 2025. Käesoleva määruse tegemise

seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule

esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine

on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.

10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Siim Grossbergi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2

alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

11. Kaebaja esitas 6. aprillil 2025 ka taotluse menetlusdokumentidest koopiate saamiseks

paberkandjal põhjendusega, et vajab dokumente füüsilisel kujul. Kaebaja sai halduskohtu 15.

3-25-841

aprilli 2025. a määruse kätte elektrooniliselt ja esitas samal päeval elektrooniliselt

määruskaebuse, samuti sai kaebaja elektrooniliselt kätte ringkonnakohtu 5. juuni 2025. a

määruse. AET kanded kinnitavad, et kaebajale on kõik kohtu ja vastustaja

menetlusdokumendid elektrooniliselt edastatud, mistõttu ei esine vajadust saata kaebajale

täiendavalt nende menetlusdokumentide koopiaid paberkandjal. Lisaks juhib kohus kaebaja

tähelepanu sellele, et tema enda koostatud dokumentidest paberkandjal koopiate saamiseks ei

ole alust juba seetõttu, et pikaajalise kohtupraktika järgi puudub menetlusosalisel üldjuhul

põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumentidest,

sest niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule

esitamist võimalik teha sellest omale ärakirju (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 27. oktoobri

2016. a otsus asjas nr 3-3-1-59-16, p 13; 8. septembri 2015. a määrus asjas nr 3-7-1-502-15).

Sellise olukorraga on tegemist ka praegusel juhul, sest kaebajal on elektrooniliselt

kättesaadavad ka tema enda esitatud dokumendid.

12. Eelnevat arvestades jätab kohus Siim Grossbergi taotluse menetlusdokumentidest koopiate

saamiseks rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider