Legislator Giurisprudenza & Legislazione
3-25-1541/2 Generato dall'IA

Administrative court dismisses appeal against boundary protocol as procedural error, directing client to civil suit.

Numero d'incarto 3-25-1541/2
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Respinto (Dismissed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The administrative court dismissed the plaintiff's appeal against a boundary protocol, ruling that the protocol is merely a procedural step rather than a final administrative act. The plaintiff argued the protocol contained errors and failed to reflect the true boundary, but the court held that only final administrative decisions are subject to administrative litigation. Consequently, the court ordered the case to be returned to the plaintiff to file a civil lawsuit for boundary determination instead.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

HKMS § 121 lg 2 p 21; Administrative courts generally cannot challenge procedural acts like boundary protocols; such disputes must be resolved via civil litigation for boundary determination.

Parole chiave

Generato dall'IA
administrative appeal boundary protocol procedural act civil boundary suit final administrative act land surveying procedural error

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
HKMS § 2 lg 4 ts 2
HKMS § 121 lg 2 p 21
HKMS § 104 lg 5 p 2
AÕS § 129 lg 1
Vastavalt AÕS § 129 lg 1 peab kinnisasja omanik naabri põhjendatud nõudmisel
AÕS § 129 lg 2
AÕS § 129 lg 2 kohaselt, kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil,

Giurisprudenza citata

Generato dall'IA
Riigikohtu 12. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1541

Määruse kuupäev

27.5.2025

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

Ülo Takkeri kaebus Kobras OÜ (registrikood: 10171636) peale.

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise

kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebaja esindajale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Ülo Takkeri esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv esitas 26.5.2025 Tartu Halduskohtule

kaebuse tühistada vastustaja poolt 18.11.2022.a. koostatud piiriprotokoll nr LY2209203577

ulatuses, milles see ei vasta kehtivatele õigusaktidele ega kajasta õigesti Ojasoo tee 13 ja

Ojasoo tee 17 katastriüksuste tegelikku piiri; kohustada vastustajat koostama ja esitama Maa-

ametile uued, kehtivatele õigusaktidele vastavad ja tegelikkusele vastavad piiriandmed Ojasoo

tee 13 ja Ojasoo tee 17 vahelise katastripiiri kohta.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab

kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

Kaebaja kaebust tõlgendades saab halduskohus aru nii, et kaebaja on esitanud kaebuse

maamõõtja Ivo Maasiku Kobras OÜ (registrikood: 10171636) peale. Kaebaja märgib, et

„avalikku ülesannet täites (maakatastri andmete ajakohastamine ja piiri kindlakstegemine) on

maamõõtja kohustatud järgima seadusi, administratiivmenetluse üldpõhimõtteid ning olema

erapooletu. Vastustaja käitumine – viivitus, nõuete eiramine, valeandmete esitamine ja piiri

kindlakstegemise menetluse mittealgatamine – on vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 4 lõikega 2 ja HMS § 5 lg 2 ja 4-ga jj. Käesoleval juhul on piiriprotokollis LY2209203577

esitatud piiriandmed ekslikud ega kajasta tegelikku piiri vastavalt 1997. aasta maaüksuse

plaanile, varasematele piiripunktide tähistustele ega maastikul olevatele kapitaalsetele

tähistele (väravapostid jm). Vaatamata sellele, et vaidlusliku ala suhtes eksisteerib

õiguspäraselt kehtiv mõõdistus- ja plaanimaterjal, on vastustaja esitanud ebaõigeid andmeid

ning jätnud kõrvaldamata protokollis kajastatud vead. Arvestades eeltoodut, palub kaebaja

halduskohtul tuvastada, et vastustaja on rikkunud oma kohustusi, ning tühistada piiriprotokoll

LY2209203577 osas, milles see on vastuolus kehtiva õigusega. Samuti palub kaebaja

kohustada vastustajat esitama uued, seaduslikud piiriandmed Maa-ametile, et oleks võimalik

tagada lõpuks õigusselgus“.

3-25-1541

3. Halduskohus saab aru, et kaebaja vaidlustab menetlustoimingut st. 18.11.2022.a.

koostatud piiriprotokolli nr LY2209203577 ulatuses, milles see ei vasta kehtivatele

õigusaktidele ega kajasta õigesti Ojasoo tee 13 ja Ojasoo tee 17 katastriüksuste tegelikku piiri.

Üldjuhul ei saa halduskohtus menetlustoiminguid vaidlustada. Arvestades, et piiriprotokolli

koostamise eesmärk on üksnes määratud piiride tähistamise, piiride kättenäitamise ja

piirimärkide alalhoiukohustuse teatavakstegemine, siis halduskohtumenetluses kehtib

üldjuhul põhimõte, et vaidlustada saab nö lõplikku haldusakti. Piiri protokollimist võime

parimal juhul vaadata kui menetlustoimingut eesmärgiga protokollida piiri asukoht ja olemus

ning kes kutsuti, kes käis kohal ja mida arvas. Seadusandja on mõelnud välja protseduuri,

kuidas piirivaidlustega haldusmenetluses tegeleda.

a.

Maamõõtja määrab piiri maastikul.

b. Maamõõtja kohustub panema kõik seisukohad kirja piiriprotokolli (dokumentide

olemasolul, nt kirjalik vastuväide, need ka protokollile lisama).

c.

Küsima protokollile allkirjad – aega allkirjastamiseks 7 päeva;

d. Kui allkiri jääb puudu, hakkab katastripidaja otsustama piiri asukohta MaaKS § 15

lg 5 alusel, küsides esmalt maaomaniku põhjendatud seisukohta, mida siis

menetluses arvesse võtame.

e.

Anname välja haldusakti.

f.

Erinevad vaidlustused (vaided, kohtuasjad välja antud haldusakti peale).

4. Käesolevas haldusasjas pole veel haldusakti, mida halduskohtus vaidlustada. Kaebus on

esitatud menetlustoimingu, so. 18.11.2022.a. koostatud piiriprotokolli nr LY2209203577

peale halduskohtusse ennatlikult.

5. Halduskohus leiab, et kaebus tuleb tervikuna tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21

alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on need eeldused praegusel juhul täidetud, sest kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline. Seetõttu ei pea kohus täiemahulise kohtumenetluse läbiviimist põhjendatuks.

6. Halduskohus selgitab kaebajale, et tal on otstarbekas pöörduda maakohtusse

hagiavaldusega kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramiseks ja esitada ka hagi tagamise

taotlus. Vastavalt AÕS § 129 lg 1 peab kinnisasja omanik naabri põhjendatud nõudmisel

aitama piiri kindlaks teha. AÕS § 129 lg 2 kohaselt, kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil,

võetakse aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale

kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa. Riigikohus on AÕS §-i 129 tõlgendamisel

öelnud, maakatastrit ja katastriüksuste moodustamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb, et

katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel

kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab

kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid

määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel. Katastrikannete õigsust küll

eeldatakse, kuid pooltel on võimalik see eeldus ümber lükata. Seejuures saab tugineda mh ka

sellele, et piirid on valesti kaardistatud. Kui piiride kaardistamise õigsuses kaheldakse, siis

tuleb hinnata AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis (vt ka Riigikohtu 12.

juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12, p-d 23-26) jj.

7. Kohus riigilõivu ei tagasta (HKMS § 104 lg 5 p.2).

(allkirjastatud digitaalselt)