Court dismisses appeal against enforcement procedure termination and costs allocation under Civil Procedure Code.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe District Court dismissed the applicant's request to terminate the enforcement procedure and rejected their appeal regarding the allocation of litigation costs. The court found the lower court's decision legal, noting that the enforcement ended because the debt was satisfied and the applicant's set-off claim was inappropriate in this procedural context. Consequently, the applicant was ordered to bear the costs, including a 180 euro fee for the company's legal representative.
Regesto Legislator
Generato dall'IACivil Procedure Code § 657(1)(1); § 659; § 168(2); § 171(1); § 174(3); § 175; § 178(2): When an enforcement procedure is terminated due to satisfaction of the claim, the applicant bears the costs unless specific exceptions apply, and set-off claims must be resolved in a separate substantive proceeding.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IAGiurisprudenza citata
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht
26.05.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-14752
Kohtuasi
Q.O avaldus täitemenetluse peatamiseks
täiteasjas nr /number/
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.12.2023. a määrus (avalduse
läbivaatamata jätmine, menetluse lõpetamine ja
menetluskulud)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Q.O määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja Q.O (isikukood XXX)
Puudutatud isik Gatsby OÜ (registrikood
10100978), lepinguline esindaja vandeadvokaat
Kadi Saluste
Puudutatud isik kohtutäitur Elin Vilippus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 19.12.2023. a määrus muutmata.
2-23-14752
2. Jätta Q.O 23.01.2024. a määruskaebus (määruskaebuse p-d 1.1-1.3)
rahuldamata.
3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Q.O kanda.
4. Määrata Gatsby OÜ menetluskulud rahaliselt kindlaks ning mõista Q.O-lt
Gatsby OÜ kasuks välja menetluskulud 180 eurot.
5. Mõista Q.O-lt Gatsby OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt
mentluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1–3 peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva
jooksul määruse kättesaamisest. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Q.O (avaldaja) esitas 17.10.2023 Harju Maakohtule avalduse menetluse peatamiseks
täiteasjas nr /number/. Avaldaja hinnangul on täitemenetlus tema suhtes ebaõiglane
(täitemenetluse seadustik (TMS) § 45) ning täitur ei ole menetluses erapooletu. Avalduse
kohaselt tuleb täitemenetlus peatada, kuna avaldaja esitas kohtutäituri taandamise taotluse.
2. Gatsby OÜ (puudutatud isik, sissenõudja) palus jätta avalduse läbi vaatamata, jätta
puudutatud isiku menetluskulud avaldaja kanda ning mõista avaldajalt välja menetluskulud
846 eurot.
3. Kohtutäitur palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäituri
hinnangul ei esine aluseid tema taandamiseks.
4. Puudutatud isik esitas 30.11.2023 taotluse menetluse lõpetamiseks. Taotluse kohaselt
lõpetas kohtutäitur 29.11.2023. a otsusega täitemenetluse täiteasjas nr /number/, kuna nõue
täideti.
5. Avaldaja esitas 15.12.2023 tasaarvestusavalduse juhuks, kui menetluskulud jäävad avaldaja
kanda. Tasaarvestusavalduses leidis avaldaja, et kuna puudutatud isik oli täitemenetluses
sissenõudjaks tühise nõude loovutamise tehingu aluse, siis ei ole ta õigustatud isik, kellele
nõue täita. Seega on ta saanud täitemenetluses võlgniku arvel õigusliku aluseta rahalise hüve.
Avaldaja kinnisasi võõrandati puudutatud isiku nõude tõttu alusetult ning võõrandamise
tulemi sai puudutatud isik. Seega tuleb puudutatud isiku menetluskulude hüvitamise nõue
avaldaja nõudega puudutatud isiku vastu tasaarvestada.
Maakohtu määrus ja põhjendused
6. Harju Maakohus jättis avalduse 19.12.2023. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 423 lg 2 p-i 2 alusel läbi vaatamata ning lõpetas menetluse. Menetluskulud jättis
maakohus TsMS § 168 lg 2 kohaselt avaldaja kanda, määras need rahaliselt kindlaks ning
mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 846 eurot. Maakohus määras,
et menetluskuludelt tuleb tasuda nende tasumisega viivitamise korral seadusjärgses määras
viivist.
2-23-14752
6.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldus jätta läbi vaatamata ning menetlus
lõpetada, kuna avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks või
eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui avaldusega ei ole võimalik avaldaja
taotletud eesmärki saavutada. Täitemenetlus täiteasjas nr /number/ on kohtutäitri 29.11.2023.
a otsusega lõpetatud.
6.2. Maakohus määras puudutatud isiku menetluskulud rahaliselt kindlaks. Menetluskulude
nimekirja kohaselt olid puudutatud isiku menetluskulud kokku 846 eurot. Lepinguline
esindaja osutas teenuseid tunnihinngaga 180 eurot. Maakohus pidas teenuste tunnitasu määra
põhjendatuks. Lepinguline esindaja tegi järgmised toimingud: 09.11.2023 – materjalide
analüüs, päring kohtule (1 tund); avalaja 20.10.2023. a seisukoha analüüs, seisukoha
koostamine, kliendiga suhtlemine, dokumendi kohtule esitamine (3,7 tundi). Maakohus leidis,
et lepingulise esindaja ajakulu 4,7 tundi on mõistlik ja põhjendatud ning vastab tsiviilasjas
esitatud dokumentide sisule ja mahule.
6.3. Avaldaja esitatud tasaarvestusavalduse osas leidis maakohus, et kuna põhiavaldus jäi läbi
vaatamata, tuleb läbi vaatamata jätta ka tasaarvestusavaldus. Tasaarvestusavalduse
läbivaatamine eeldab tõendite sisulist hindamist. Avaldaja võib esitada sissenõudja vastu
tasaarvestusavalduse väljaspool praegust menetlust.
Määruskaebus ja menetluse edasine käik
7. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse
resolutsiooni p-d 2–3 tühistada. Alternatiivselt lugeda puudutatud isiku menetluskulud
avaldaja nõudega tasaarvestatuks osas, milles need jäid avaldaja kanda. Avaldaja palus
tagastada avalduse läbivaatamata jätmise tõttu avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot. Samuti
palus avaldaja tagastada esialgse õiguskaitse taotlustelt tasutud riigilõivud (2×70 eurot).
7.1. Määruskaebuse väitete kohaselt on maakohus praeguses asjas ekslikult kohaldanud
menetluskulude jaotusele TsMS § 168 lg-t 2, kuigi oleks pidanud TsMS § 174 lg 8 kohaselt
kohaldama menetluskulude jaotusele hagita menetluse sätteid. Maakohus ei oleks saanud
praeguse0l juhul kohaldada ka TsMS § 172 lg-t 1, mille kohaselt kannab menetluskulud isik,
kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 ei sätesta, kelle kanda jäävad menetluskulud, kui
avaldus jääb läbi vaatamata.
7.2. Maakohus ei analüüsinud õigusabi kulude põhjendatust ning ei võtnud menetluskulude
kindlaksmääramisel arvesse vaidluse liiki, asjaolusid ja keerukust, samuti
menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Maakohtu siseveendumuse kujunemine ei ole loogiline
ja jälgitav.
7.3. Menetluskulude avaldaja kanda jätmine on põhjendamatu, kuna maakohus lähtus valest
menetlusõiguse normist ning ei kohaldanud seega menetluskulude osas uurimispõhimõtet
(TsMS § 477 lg 7).
7.4. Maakohus jättis avaldaja tasaarvestusavalduse põhjendamatult arvestamata ning avalduse
läbivaatamise eest tasutud riigilõivu 50 eurot tagastamata. Riigilõivu tagastamise kohustus
tuleneb riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg-st 1.
8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule ja kohtutäiturile
tähtaja määruskaebusele seisukoha esitamiseks.
2-23-14752
9. Puudutatud isik ja kohtutäitur vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid selle
rahuldamata jätta. Puudutatud isik esitas koos seisukohaga määruskaebusele menetluskulude
nimekirja. Puudutatud isiku 13.05.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid
puudutatud isiku menetluskulud määruskaebemenetluses 180 eurot (käibemaksuta) ning
puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu oli 180 eurot. Puudutatud isiku
menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt oli lepingulise esindaja teenuste osutamise
ajakulu 1 tund, mille jooksul lepinguline esindaja tutvus avaldaja määruskaebusega ning
koostas sellele seisukoha. Puudutatud isik palus mõista menetluskulud välja koos
seadusjärgses määras viivisega.
10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel
lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust
üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Seega vaatab ringkonnakohus
maakohtu määruse läbi üksnes menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (maakohtu
määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3) ning tasaarvestusavalduse osas (määruskaebuse p 1.2.).
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning
määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu
määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus
rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654
lg 6 ja § 659).
13. Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist.
13.1. Toimiku materjalidest nähtub, et maakohus tagastas 25.03.2024. a määrusega avalduselt
tasutud riigilõivu 50 eurot (vt maakohtu 25.03.2024. a määruse p 2, dtl 227). Riigilõivu
tagastamist on maakohus täiendavalt selgitanud 24.04.2024. a määruse p-s 4 (dtl 234).
13.2. Menetluskulude jaotuse osas kohaldas maakohus õigesti TsMS § 168 lg-t 2, mis
reguleerib menetluskulude jaotust asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbivaaatamata
jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul. Tegemist on menetluskulude
jaotust reguleeriva üldnormiga, mida saab kohaldada menetluskulude jaotusele ka hagita
menetluse asjades, milles avaldus jääb läbi vaatamata ja menetlus lõpetatakse. Seega ei ole
maakohus praegusel juhul menetluskulude jaotusele kohaldatava sätte osas eksinud (vt ka
TsMS I komm, § 168, p 3.1.b). Viidatud sätet on hagita menetluses menetluskuludele
kohaldatud ka kohtupraktikas (vt nt RKTKm 04.10.2023, 2-22-5382, p 16).
13.3. Avaldaja tasaarvestusavalduse osas nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et
tasaarvestuse vastuväidet ei saa vastuväitena esitada menetluskulude kindlaksmääramise
menetluses. Tasaarvestuse nõude saab lahendada asja sisulisel lahendamisel teises menetluses.
Seega jättis maakohus avaldaja tasaarvestuse vastuväite põhjendatult arvestamata.
Kokkuvõttes jättis maakohus menetluskulud õigesti avaldaja kanda ning avaldaja nõudega
tasaarvestamata. Neil põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ning selle menetlemise
kulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1).
2-23-14752
14. Kuna maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks, määrab määruskaebemenetluse
kulud rahaliselt kindlaks ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 3). Tulenevalt menetluskulude
jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata puudutatud
isiku esitatud kulunimekirja alusel. Kolleegiumi hinnangul on puudutatud isiku lepingulise
esindaja tunnitasu 180 eurot mõistlik ning põhjendatud. Samuti on määruskaebemenetluses
esitatud dokumendi sisu ja mahtu arvestades põhjendatud lepingulise esindaja
määruskaebemenetluses osutatud teenuste ajakulu 1 tund. Kolleegium määrab
ringkonnakohtumenetluses tekkinud menetluskulude rahaliseks suuruseks 180 eurot, mis tuleb
koos seadusjärgses määras viivisega (VÕS) § 113 lg 1 teine lause) avaldajalt puudutatud isiku
kasuks välja mõista.
15. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse edasi kaevata
menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui
vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seega ei saa menetluskulude
kindlaksmääramise osas praegust määrust vaidlustada. Muus osas on määrus vaidlustatav.
(allkirjastatud digitaalselt)
Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt