Court convicts defendant of drunk driving in plea procedure, imposing combined sentence and community service.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court convicted the defendant of drunk driving under the Criminal Code and imposed a combined sentence of nine months and 25 days, commuted to community service. The defendant pleaded guilty, and the prosecution and defense agreed to the plea deal terms, including the increase in punishment due to the new offense occurring during the probation period. The court upheld the conviction and sentencing structure while allowing the defendant to pay procedural costs in installments due to his unemployed status.
Regesto Legislator
Generato dall'IACriminal Procedure Code § 424; Criminal Procedure Code § 65, 68, 69, 75, 175, 179, 180: In a plea procedure, the court may convict and sentence based on the agreement if the defendant voluntarily confesses and understands the terms, even when a new offense occurs during probation, requiring the combination of previous and new sentences.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
1-11-12046
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-11-12046 (11230108093)
Kohtunik
Külli Iisop
Kohtuistungi sekretär Helle Koppel
Tõlk
Diana Smirnova
Kriminaalasi G.A KarS §
süüdistuses järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Marika Reintop
Süüdistatav G.A - isikukood xxx; kodakondsuseta, elukoht: xxx; keskeriharidusega; töötu;
varem kriminaalkorras karistatud 09.06.2010.a. Harju
Maakohtu otsusega KarS § 263 p 1 järgi – 6 kuud 28 päeva vangistust tingimisi katseajaga kuud,
väärteokorras karistatud 32-l korral; tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 18.06.2011.a Kaitsja
advokaat Alla Jakobson
RESOLUTSIOON
1. Süüdi tunnistada G.A KarS § 424
3 (kolm)
järgi ja karistuseks mõista kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 3 päeva eelvangistust (16.-18.06.2011.a) ja kandmisele kuulub karistus vangistust.
2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva
KarS § 65 lg 2 suurendada alusel mõistetavat karistus 09.06.2010.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmata osa – võrra ning
6 kuud ja 28 päeva vangistust liitkaristuseks mõista 9 (üheksa) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.
KarS § 69 lg 1 asendada alusel mõistetud vangistus 9 kuud 25 päeva (ehk 295 päeva vangistust) üldkasuliku tööga (ÜKT). Kuna ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi ÜKT-d, asendada mõistetud vangistus 590 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrab kohus 18 kuud.
ÜKT tegemise ajal on G.A allutatud ning ta on kriminaalhooldaja käitumiskontrollile
kohusta ud täitma KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. t
Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 mootorsõiduki alusel ära võtta G.A-lt juhtimise õigus 2 ( kaheks) kuuks
.
Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata G.A-le kriminaalhooldaja.
Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Välja mõista G.A-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse
: määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha . 182,17 eurot 417,03 eurot
Kohus määrab, et menetluskulusid
10 kuu jooksul on võimalik tasuda vabatahtlikult
võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele
nr
10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank-is, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-11-12046 ja süüdimõistetu nimi.
3. Asitõend – riminaalasja juurde lisatud CD-plaat kõnesalvetusega – hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Kohtumenetluse poolel on õigus kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul otsuse kuulutamisest Harju
Maakohtu kaudu seoses KrMS 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
SÜÜDISTUS
G.A süüdistatakse selles, et ta juhtis 16.06.2011.a kella 21:35 ajal Tallinnas Akadeemia 6 maja juures mootorsõidukit MB registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,92 mg/l). Sellega rikkus G.A
(alates 01.07.2011 kehtiva liiklusseaduse § 20 lg 3 liiklusseaduse §69 lg 1 liiklusseaduse ) nõuet – juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 20 lg 31(alates 01.07.2011.
liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1) järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi.
Seega mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani G.A toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kokkuleppe sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus G.A süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning karistamist vangistusega 2 kuud, millest
KarS § 68 lg 1 alusel maha arvata kolm päev eelvangistust. Kuna uus kuritegu on toime pandud katseaja kestel, siis mõistetud karistust tuleb suurendada eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra – 6 kuud ja 28 päeva vangistust ning liitkaristuseks KarS §
65 alusel mõista 9 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada mõistetud vangistus (kokku 295 päeva vangistust) üldkasuliku tööga 590 tundi, mille tegemiseks määrata 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal tuleb G.A järgida KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta G.A mootorsõiduki juhtimise õigus
2 kuuks.
Kohtuliku arutamise järeldused. Kohtuistungil G.A tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada.
Süüdistatav ja kaitsja taotlesid määrata menetluskulude tasumine osade kaupa, kuna nende kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõud, sest G.A on registreeritud töötuna, tal puuduvad regulaarsed sissetulekud.
Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud G.A käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Karistus tuleb mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjatele makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 417,03 eurot.
Arvestades süüdistatava varalist seisundit, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel G.A-le võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse jõustumisest.
Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.
Kohtunik