Administrative court dismisses complaint for separate police responses as criminal complaints fall under criminal court jurisdiction.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe Tallinn Administrative Court dismissed the plaintiff's complaint against the Police and Border Guard Board for failing to respond to two separate criminal reports. The plaintiff argued that the police should handle each report individually and compensate for minor expenses, but the court found the matter outside administrative jurisdiction. Since criminal complaints and false accusation proceedings are exclusively handled by criminal courts and prosecutors, the administrative court lacked the authority to adjudicate the case.
Regesto Legislator
Generato dall'IAHKMS § 4 lg 1; HKMS § 121 lg 1 p 1: Administrative courts lack jurisdiction over criminal complaints and false accusation proceedings, which must be resolved through the Criminal Procedure Act or the False Accusation Proceedings Act.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Janek Laidvee
Määruse tegemise aeg ja koht
22. aprill 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-835
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti süüteoteadetele
eraldi vastamisele kohustamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja – X
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada X kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
alates määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4,
§ 203 lg1 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1. X (edaspidi ka kaebaja) esitas 01.03.2025 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) süütoeteate.
Süüteoteate kohaselt esitas MagnetikMRO angaari käitamise loa taotlust esitades kohalikule
omavalitsusele teadlikult ebaõigeid andmeid. Täpsemalt võltsiti peatöövõtja nime - firma
Warmeks asemel märgiti “Asennustiimi Karhula Oy”. Võltsimise eesmärk oli varjata asjaolu,
et Warmeksil pole ehitustegevusluba. Selline peatöövõtja nime asendamine on viinud selleni,
et enamik ehitusdokumente luuakse kunstlikult, et varjata tegelikke ehituses osalejaid.
Kaebaja toob välja, et on antud süüteoteates pealtnägija, tunnistaja.
2. Kaebaja esitas 12.03.2025 PPAle uue süüteoteate. Süüteoteate kohaselt pettis Tallinna
lennujaam kohalikku omavalitsust. Tallinna lennujaam andis angaarialuse maa rendile
MagnetikMRO-le õigusega ehitada sellele maa-alale angaar. Asjaõiguse reeglite kohaselt
vormistatakse ehitusservituut notari poolt ja tehakse vastav kanne kinnistusraamatusse.
Kinnistusraamatus sellel perioodil kandeid ei ole. Nii esitas Tallinna Lennujaam vastutuse
vältimiseks kohalikule omavalitsusele valeandmeid. Süüteoteates toob kaebaja välja, et on
pealtnägija, tunnistaja.
3. PPA vastas kaebaja süüteoteadetele 21.03.2025 teatisega ja jättis kriminaalmenetluse
algatamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.
4. Tallinna Halduskohtus registreeriti 01.04.2025 X kaebus. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja
kohustada politseid vastama igale kaebusele eraldi. Samuti tuleb politseilt välja nõuda
materiaalne kahju summas 5 eurot ja 30 senti, mis tekkis seoses sellega, et kaebaja ostis 2
pakki Imubitini peavalu vastu.
KOHTU PÕHJENDUSED
5. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus määrusega kaebuse selle esitajale kui
vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebaja esitas kahel korral süüteoteate
PPAle, millele PPA vastas ühe teatisega 21.03.2025. PPA jättis kriminaalmenetluse
algatamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.
Kriminaalmenetlusega seonduvate vaidluste lahendamine ning kuriteokaebuste lahendamine
ei kuulu halduskohtu pädevusse. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-
õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust
menetluskorda. Uurimisasutuse tegevuse vaidlustamine toimub kriminaalmenetluse
seadustikus (KrMS) sätestatud korras. Kuriteoteateid menetlevad KrMS § 195 lg-st 1
tulenevalt uurimisasutus või prokuratuur ning esimese astme kohtutena arutavad
kriminaalasju maakohtud, mitte halduskohtud. KrMS § 198 lg 1 sätestab, et uurimisasutus või
prokuratuur on kohustatud kuriteoteate saamisest alates kümne päeva jooksul teatama
kuriteoteate esitajale kriminaalmenetluse alustamata jätmisest. Tulenevalt KrMS §-st 207 võib
kannatanu esitada kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate peale kaebuse prokuratuurile.
Samas ei ole süütegude puhul tegemist alati kuritegudega. Karistusseadustiku § 3 lg 2
sätestab, et süütegudeks on lisaks kuritegudele ka väärteod. Kaebaja on esitanud süüteoteate.
Väärteomenetluse seadustiku § 13 kohaselt on väärtegude puhul kohtumenetluses menetlejaks
maakohus, ringkonnakohus ning Riigikohus. Halduskohus ei ole pädev hindama, kas
väärteomenetluse algatamiseks oleks piisav alus, vaid väärteoasjades on pädevaks kohtuks
maakohus. Väärteoasja menetleja on halduskohtu hinnangust sõltumata pädev otsustama, kas
väärteomenetlus algatada või mitte. Kokkuvõtvalt ei kuulu ka võimaliku väärteo puhul
halduskohtu pädevusse väärtegude algatamise üle otsustamisele hinnangute andmine ja
kaebus tuleb tagastada.
6. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda
uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole
kohtu menetluses olnud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Janek Laidvee
kohtunik
2(2)