Legislator Giurisprudenza & Legislazione
2-24-11350/20 Generato dall'IA

Court dismisses appeal on costs allocation in settlement case, ruling parties bear own costs per Civil Procedure Code.

Numero d'incarto 2-24-11350/20
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Respinto (Dismissed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The District Court dismissed the plaintiff's appeal against the District Court's order confirming a settlement agreement. The defendants argued that state legal aid should cover their costs since they lacked a state-appointed lawyer, but the court found no agreement on cost allocation in the settlement. Consequently, the court ruled that parties must bear their own litigation costs when settling without a specific cost-sharing clause.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

Civil Procedure Code § 168 para 3; Civil Procedure Code § 438 para 2: In settlement proceedings without an agreement on cost allocation, parties bear their own litigation costs regardless of whether state legal aid was available.

Parole chiave

Generato dall'IA
settlement agreement litigation costs allocation state legal aid civil procedure code costs borne by parties appeal dismissal civil litigation carenza di legittimazione

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
Civil Procedure Code § 168 para 3
Civil Procedure Code § 438 para 2
Civil Procedure Code § 173 para 2
Civil Procedure Code § 164 para 1
Civil Procedure Code § 659
Civil Procedure Code § 657 para 1 item 1
Civil Procedure Code § 663 para 5
Civil Procedure Code § 171 para 1
Civil Procedure Code § 696 para 1 first sentence
Civil Procedure Code § 178 para 1 first sentence
Civil Procedure Code § 696 para 3 first sentence
Generato dall'IA

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

31.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-11350

Kohtuasi

W.G hagi Q.K ja M.M vastu elatise suuruse

muutmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.10.2024 kompromissi kinnitamise ja

menetluse lõpetamise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Q.K ja M.M määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja W.G (isikukood XXX)

Kostja I Q.K (isikukood XXX)

Kostja II M.M (isikukood XXX)

Kostjate seaduslik esindaja A.V

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 10.10.2024 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Q.K ja M.M kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-24-11350

ASJAOLUD

1. W.G (hageja) esitas 25.07.2024 Harju Maakohtule hagi Q.K ja M.M (kostjad) vastu elatise

suuruse muutmiseks.

2. Pooled sõlmisid 10.10.2024 toimunud kohtuistungil kompromissi, mille kohus kinnitas

10.10.2024 määrusega, jättes menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168

lg 3 alusel poolte endi kanda. Pooled avaldasid asjas toimunud istungil, et lühendavad

kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega seitsmele päevale.

3. Kostjad esitasid oma seadusliku esindaja (ema) kaudu 16.10.2024 menetlusdokumendi,

milles taotlesid pikendada määruskaebuse esitamise tähtaega, kuna kostjad soovivad

vaidlustada kompromissi määrust menetluskulude jaotuse osas, aga vajavad selleks pikemat

tähtaega. Kostjad märkisid taotluses, et tulenevalt asjaolust, et kohus ei määranud alaealistele

kostjatele riigi õigusabi korras esindajat ja kostjad olid sunnitud hagile vastamiseks ja

kohtuistungil osalemiseks pöörduma ise õigusnõustaja poole, on äärmiselt ebaõiglane jätta

tekkinud õigusabi kulud kostjate kanda. Kompromissi sõlmimise hetkel ei olnud kostjate

seaduslik esindaja teadlik menetluskulude jätmisest alaealistele kostjatele ja ainult seetõttu

nõustus määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamisega.

4. Maakohus võttis 25.03.2025 määrusega määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale

võimaluse seisukoha esitamiseks.

5. Hageja asus seisukohale, et tegemist on sellise protsessiga, kus tegelikult pole esindajat

vaja ja kui keegi seda soovis endale lubada, siis pidi ta selle kuluga arvestama.

6. Maakohus jättis 26.03.2025 määrusega kostjate määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ühtlasi selgitas maakohus, et

seadus ei näe ette võimalust esitada taotlust kaebuse esitamise tähtaja pikendamiseks juhul,

kui kaebus on esitatud tähtaegselt, nagu seda käesoleval juhul on tehtud. Kostjate seaduslik

esindaja on seega esitanud tähtaegselt määruskaebuse, milles soovib jagada menetluskulud

teisiti, kui kompromissimääruses kirjas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus

muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu

määruse muutmiseks.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel eksinud. TsMS § 168

lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad

ei ole kokku leppinud teisiti. Siinsel juhul ei leppinud pooled kompromissis kokku

menetluskulude jaotuses (dtl 51) ja seega jättis maakohus menetluskulud õigesti poolte endi

kanda. Kompromissi sõlmimise korral ja muu kokkuleppe puudumisel saab kohus jätta

menetluskulud TsMS § 168 lg 3 järgi üksnes poolte endi kanda. Ringkonnakohus selgitab, et

kohus otsustab kulude jaotuse omal algatusel ka juhul, kui pooled seda ei taotle (TsMS § 438

lg 2 ja § 173 lg 2). Ka elatise vaidluse sisulise lahendamise korral oleksid pooled pidanud

TsMS § 164 lg-st 1 tulenevalt oma menetluskulud ise kandma. Ka asjaolu, et kohus ei olnud

kompromissi sõlmimise ajaks määranud hagejale esindajat riigi õigusabi korras, ei võimalda

TsMS § 168 lg-s 3 sätestatust kõrvale kalduda.

2-24-11350

9. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostjate kanda. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas

hageja isiklikult seisukoha määruskaebusele. Eelnevast tulenevalt puuduvad hagejal

kindlaksmääratavad menetluskulud.

11. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Menetluskulude

jaotust saab TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Seega võib määruse peale

TsMS § 696 lg 3 esimese lause ja TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi esitada määruskaebuse

Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)